PISA test ja düslektikute tulevik
Üleilmalise PISA testi tulemused meie laste lugemisoskusest kõditavad väikese rahva edevusnärvi ja tuimestavad kriitilise meele valu. Discovery kanalilt näidatakse saadet väikelastest tiaaradega, kus lava peale iludusvõistlusele reastatud pisikesi kaunitare saadavad enamasti koledad ja vastikud emmed. Me kõik teame juba ette, et need pisikesed tirtsud on täiskasvanuna enam-vähem sama jubedad. Aga ometi loodame, et viltusest tornist korraldatud lugemise iludusvõistluse tublidest sünnib midagi enamat kui Eesti täiskasvanute edetabelikoht näiteks per capita sisemajanduse kogutoodangu võistlustes.Kahjuks või õnneks saab rikkaks ka ilma lugemisoskuseta. Õppimine rajaneb meie kõige kõrgemale ja keerulisemale tajufunktsioonile ja tänu aju arengu tempode erinevusele esineb samaealiste laste seas tihti kerget mahajäämust. Kuigi mahajäämus võib olla ka üldine, saab enamasti seda iseloomustada läbi kahe valiku. Kõige rohkem esineb muidu täiesti normaalseid lapsi, kellel on raksusi lugemise ja kirjutamisega. Kui probleem on püsiv, nimetatakse neid düslektikuteks, tähenduses vaeglugejad. Teise grupi moodustavad need kellel on raskusi ülesannete lahendamise, ruumitaju, aritmeetika ja ka liigutusosavusega, aga mitte keele kasutamisega. Selliseid lapsi võidakse märgistada sõnaga düskaluulia ehk matemaatilised "invaliidid". Arusaadavalt viiks selliste laste arvukus PISA testi tulemuse alla ja seetõttu ei kerki teema eriti esile. Aga samas on teada, et oma kätega miljonäriks saanute seas esineb düslektikuid neli korda sagedamini.Kui britid olid äsja pahased eestlaste hea, või ilmselt siiski enda keskpärase PISA testi tulemuste pärast, siis muretsemiseks ei peaks põhjust olema. Multimiljonär ja tänutäheks rüütliks löödud Richard Branson on düslektik. Samuti nagu ka hiljuti põhjalikumalt uuritud 300 miljonäri, kelle seast koguni 40% diagnoositi düslektikuteks. Daniel Pink kirjutas hiljaaegu raamatu "A Whole New Mind", milles väidab, et uus arvutiajastu kipub esmajärjekorras välja vahetama nn vana kooli spetsialiste, neid kelle lisandväärtuse loomine toetub erialastele teadmisele, kuna arvuti saab sellise õpikutõe haldamisega vähemalt sama hästi hakkama ja teeb seda tõhusamalt. Arvutil on aga väga raske mõista emotsioone, suhete ja kontseptuaalsete nähtuste maailma, nalja ja kunsti.Fakte, sõnu ja lauseid analüüsitakse ning konstrueeritakse aju suurtest poolkeradest vasakul poolel. Tänasesse päeva jõudmisel oleme tänu võlgu just sellele, tinglikult siis inseneride ajupoolikule. Aga edaspidi üha vähem. Paremal poolel asuvad suuremad ja süsteemsemad arusaamad, pildid, ilmete lugemine jne, ehk need pehmemad ja humanitaarsemad väärtused. See seletab, miks tänane üliedukas tehnoloogiafirma Apple palkab uusi arvuteid arendama ajaloolasi, muusikuid, kunstnikke ja poeete. Ja ka düsleksikutest miljonäride suhtelist rohkust seletatakse läbi hea strateegilise nägemise, inimeste mõistmise ja mõjutamisoskuse, loomingulisuse ja innovatsiooni – ehk tänu parema ajupoolkera suutlikkusele.Öeldakse, et päeva lõpuks loetakse raha. Aga meie tüssame ennast mõttelise päeva hommikusse jäävate PISA testide üle mõnulemisega. Head düslektikud, kellel on neid tulemusi sõna otseses mõttes valus lugeda, ärge heituge! Teie aeg on veel ees. Pealegi tegi Google teile ka varajase jõulukingituse, võimaldades hinnata erinevate veebikülgede lugemiskeerukuse taset vastavalt algaja, keskpärase ja edasijõudnud lugeja jaoks sobivaks. 
