Gutenberg ja iPad
Cambridge'i Ülikooli raamatukogu peeti omal ajal Euroopa üheks suuremaks, sest seal oli tallel tervenisti 122 raamatut. Aasta oli toona 1424. Raamatuid oli vähe, sest nende valmistamine oli vaevarikas – peamiselt käsitöö, alates kirjutamisest ja pildijoonistamisest kuni köitmiseni. Kuna raamat on inimesi ühendav infotehnoloogiline kommunikatsiooni- ja mäluseade, oli info liikumine tänasega võrreldes maru aeglane.Johann Gutenbergi ja Peter Schoefferit võib pidada IT-innovaatoriteks, sest tänu trükimasina leiutamisele läks raamatute tootmise protsess hulga odavamaks. Mõnikord hüpatakse sellelt ajalooliselt sündmuselt otse kaasaega, tähistama järgmist olulist infotehnoloogilise revolutsiooni sündmust, aga viibigem hetke veel 500 aasta taguses ajas. Gutenbergi ligi 1300 leheline piibel oli nii suur ja raske, et seda sai lugeda ainult suurelt, spetsiaalselt raamatuhoidmise laualt. Ausalt öeldes ei aidanud selline hiidraamat info liikumisele kuigi palju juurde. Selleks oli vaja veel ühte innovatsiooni sammu, mille astus umbes 50 aastat hiljem Veneetsiast pärit Aldus Manutius, kellele tuli pähe teha väiksem, kätte sobiv ja mantli suures taskus kaasaskantav raamat. New York Timesi tehnoloogiakolumnist Nick Bilton on seetõttu Manutiust nimetanud omaaegse mobiiltelefoni leiutajaks. Aitab ju raamat kahte ja enamat inimest omavahel ühendada. Kui raamat on suur ja selle lugemiseks peab kusagile minema, on tegemist takistatud kommunikatsiooniga.Põhjus selliseks sissejuhatuseks on seotud kommunikatsioonitehnoloogiate vallas jätkuva innovatsiooni protsessiga, mille üheks viljaks on rajale maha jäetud nn vana tava omanikud. Raamatute trükkiminegi ei meeldinud paljudele kiriku- ja riigijuhtidele, kuna nende kontrolli alt vabanenud ja kiirenev infolevik röövis võimu ja vara. Uue, trükimasinast alanud edulaine peal surfajad olid ka ajalehtede väljaandjad. Kui Gutenberg lihtsustas trükiprotsessi ja Manutius aitas kaasa info liikuvusele, siis lehed aitasid läbi tähekujude, tekstipaigutuse ja sõnumi tihendamise kaasa info loetavuse parandamisele. Aga, nagu öeldud – innovatsioon liigub edasi ja ajaloost tänasesse päeva tõmmatava mõttelise, arengut kirjeldava joonlaua peal ootavad sõnad – kiiremini, rohkem, paindlikumalt, odavamalt ja mugavamalt.Internet on kiirusele, hulgale, paindlikkusele ja ka odavusele andnud oma panuse, aga kasutamise mugavus jätab veel soovida. Aeglasemate, kohmakamate, kallimate ja ebamugavamate lahenduste pakkujad jäävad selles mängus paratamatult kaotajateks. Vihje käib loomulikult kirjutava ajakirjanduse pihta, mille kasvavatest probleemidest on juba palju räägitud ja näiteid tuleb juurde. Maailma üheks ajakirjanduslikuks tippkeskuseks peetava, Ühendriikides asuva Missouri Ülikooli Ajakirjandusinstituudi korraldatud uuringust selgub, et uudne tahvelarvuti teeb uudiseid lehele trükkivate ettevõtete elu veelgi raksemaks. Uuringusse kaasati 1600 iPadi kasutajat, kelle enamus tunnistas, et kasutavad tahvli kujuga arvutit peamiselt uudiste ja jooksvate sündmuste kohta käiva info lugemiseks.Umbes pooled vastajatest kulutasid päevas uudistele tunni või enam. Nende enamus eelistas seejuures ajalehtede veebikülgedele kasutada spetsiaalselt loodud uudiste rakendusi. Regulaarsete uudiste tarbijate seas tuvastati ka statistiliselt usutav, negatiivne korrelatsioon suurema iPadi kasutamise ja langenud paberist lehelugemise vahel. Positiivse korrelatsioonina leiti täiendavalt, et pärast tahvlilt uudiste lugemist kasvab oluliselt tõenäosus lehetellimuse üles ütlemiseks. Seejuures kümnendik oli juba lehetellimisest loobunud pärast iPadi kasutuselevõtmist.Kokkuvõtteks võib tõdeda, et tärkavad tahvelarvutid sisaldavad nii Gutenbergi, Manutiuse kui mitme hilisema innovaatori ideid. Ja siis veel midagi. Midagi sellist, mis teeb lehele teksti trükkimise üha tarbetumaks. 
