Eestis näeb teisipäeval päikesevarjutust
Toimetas Sven-Erik EnnoEestis on 4. jaanuaril 2011 näha suurefaasiline osaline päikesevarjutus. Varjutuse algus on Tartus (ligikaudu ka kogu Eestis) kell 9.29, maksimaalse faasi ajal kell 10.51 katab kuu 85 protsenti päikeseketta diameetrist ja 80 protsenti pindalast. Varjutus lõppeb kell 12.16. Kui ilm peaks ilus olema ja päikese jälgimine varjutuse ajal võimalik, tuleks kindlasti järgida ohutussoovitusi!Päikese vaatlemisel tuleb igal juhul kasutada silmade kaitseks tumedat päikesefiltrit või CD-ketast. Väga hea vahend on keevitaja kaitsemask. Liiga õhuke on ühekordne floppy-ketas, kuid kleepides kaks floppy-ketast teineteise peale võib saada enam-vähem korraliku kaitsefiltri. Ilma mingi kaitsevahendita või tavaliste päikeseprillidega otse päiksesse vaatamine tekitab pöördumatuid nägemiskahjustusi!Ka mujal maailmas on 4. jaanuari päikesevarjutus osaline. See tähendab, et Kuu varju keskpunkt möödub Maast ning rõngakujulist või täielikku varjutust ei näe kusagil. Osaline varjutus on aga vaadeldav peaaegu kogu Euroopas (välja arvatud Skandinaavia polaaralad, kus on polaaröö), Põhja-Aafrikas, Araabia poolsaarel ja Aasia lääneosas. Varjutuse nähtavuskaardilt on selgelt näha, et seekord on parimas seisus just Euroopa, kus varjutuse faas on suurim. Faas kasvab lõunast põhja suunas. Rootsis, Soomes ja Eestis, kus varjutuse faas on suurim, jääb äärmiselt haruldasest rõngakujulisest päikesevarjutusest üsna napilt puudu. Kuu varju kese jääb nende alade kohale 500–600 km kõrgusele, rõngakujulise varjutuse piir on tegelikult veel paarsada kilomeetrit madalamal. Loe lähemalt Sven-Erik Enno koduleheküljelt.Sven-Erik Enno on Tartu Ülikooli klimatoloogia doktorant. Vaata veel: NASA Eclipse Web Site (NASA)
