Emalindude stress mõjutab linnupoegade arengut
Toimetas Astra KallasmaaPrantsusmaa ja Austria teadlased uurisid sotsiaalse keskkonna mõju lindude järglaste saamisele ning said teada, et linnupojad on juba enne munast koorumist ema häiritud meeleseisundist tugevalt mõjutatud, sest närvilises keskkonnas munemine toob kaasa hormonaalsed muutused munakollastes.Teadlased hindasid, kuidas sotsiaalse keskkonna häirimine mõjutab põldvuttide munemist, hormoonide taset munades ja koorunud tibude arengut. Nad avastasid, et ebastabiilses keskkonnas viibinud vutid munesid mune, mille munakollastes oli kortikosterooni tase kõrgem ning koorunud tibude areng esimesel kolmel nädalal aeglasem kui rahulikus ja turvalises keskkonnas viibinud vutipoegadel. On ka märke, et ebastabiilsesse keskkonda koorunud tibud käituvad erinevalt: nad on ettevaatlikumad ja rohkem segatud häirivatest teguritest. Lisaks kipuvad nad pesas rohkem ringi siblima, mida võib tõlgendada kui püüdu põgeneda ähvardava ohu eest või otsida rohkem sotsiaalseid kontakte. Põldvutid on omavahel väga seltsivad ning tihedaid sõprussidemeid loovad linnud, mistõttu muutused sotsiaalses keskkonnas nagu uute võõraste lindude lindude lisandumine või liigikaaslaste grupist lahkumine tekitab agressiivsust ja tõstab kortikosterooni taset veres. Selle hormooni tase võib stressiolukorras kiiresti väga kõrgele tõusta. Kortikosterooni tase tõuseb rändlindudel ka enne rännet, see soodustab seedimist, kiirendab ainevahetust ja muudab linnu näljaseks.Vaata veel: Social Instability in Laying Quail: Consequences on Yolk Steroids and Offspring's Phenotype (PlosOne)
