Maovähiravi võib tulevikus hõlmata geeniteraapiat
 Toimetas Katrin Sak  Jaapani teadlased avastasid geeni rolli maovähi arengus ja need tulemused võivad viia vastava pahaloomulise kasvaja uute ravivõimalusteni. ASK-1 geeni on eelnevalt seostatud nii naha- kui ka soolevähiga. Uus uuring näitab, et see geen võib osutuda märklaudmolekuliks aga ka maovähiravis. Töö publitseeriti ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.    Ameerika Vähiühing hindab, et ainuüksi Ameerikas diagnoositakse 2010. aastal ligikaudu 21 000 uut maovähi juhtumit ja neist umbes 10 570 inimest sureb. Maovähi riskitegurite hulka kuuluvad suitsetamine, soolatud ja suitsutatud liha tarbimine ning nakatumine Helicobacter pyloriga. Praegused maovähi ravivõimalused hõlmavad kirurgilist sekkumist, keemia- ja kiiritusravi.   Uues uuringus näitasid teadlased, et 66 maovähipatsiendi kasvajarakud ekspresseerisid liigset hulka ensüümi ASK-1 (apoptoosi signaali-reguleeriv kinaas 1), võrreldes tervest maokoest eraldatud proovidega.   Uurijad võrdlesid ASK-1 hulka ka soolevähirakkudes ja tervetes soolerakkudes ning leidsid, et kummaski neis rühmades ei olnud ensüümi tasemed kõrgenenud. See näitab, et ASK-1 liigsed hulgad võivad olla maovähi korral ainulaadsed.   Edasi tehti selgeks, et deaktiveeritud ASK-1 geeniga hiirtel oli madalam risk maovähi arenguks kui geneetiliselt normaalsetele hiirtel.    Mida ASK-1 maovähirakkudes teeb? Teadlased spekuleerivad, et see ensüüm võib õhutada vähirakke kiiremini jagunema.   Uurimisrühm eesotsas Tokyo Ülikooli gastroenteroloogi Shin Maedaga võtavad töö kokku nii: „Tulemused osutavad, et ASK-1 mängib maovähi korral olulist rolli, ja näitavad, et spetsiifiline ASK-1 märklaudravi võib omada potentsiaali maovähi kliinilises käsitluses.”   
