Suured mandeltuumad, suur suhtlusringkond
Toimetas Priit EnnetMida suuremad on inimese ajus mandeltuumad – kaks närvirakkudest kehakest, üks kummaski oimusagaras –, seda suurem ja mitmekesisem on inimese suhtlusringkond. Seose on avastanud rühm Ameerika teadlasi, kes tegid katseisikute ajust pilte ja küsitlesid neid sotsiaalse läbikäimise kohta. Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud tulemus on kooskõlas varem leitud seaduspärasusega, mis iseloomustab meie lähemaid sugulasliike, primaate: neil ahviliikidel, kes elavad suurte karjadena, on mandelkehad suuremad kui vähem ühiselulistel liikidel. Massachusettsi Üldhaiglas ja Harvardi Meditsiinikoolis töötava Lisa Feldman Barretti juhtimisel uuriti nüüd  mandelkehade suuruse varieeruvust ühe primaadiliigi, inimese isenditel ja avastati samalaadne seos üksikisikute tasandil. Uuringus osalenud 58 katseisikul paluti standardsele küsimustikule vastates kirjeldada oma suhtlusringkonna suurust ja struktuuri. Samuti uuriti magnetresonantskuvamise meetodil kõigi katseisikute aju ehitust. Ja uuriti kõikvõimalikke ajuosi, mitte ainult mandeltuumi. Selgus, et just nimelt mandeltuumade suurusel on inimese suhtlusringkonna andmetega selge seos. Teiste ajuosade puhul niisugust seost ei tuvastatud. Mandeltuumade ja suhtlusringkonna suuruse ja struktuuri seos tuli selgelt välja mõlema soo ja kõigi vanuserühmade puhul. Katseisikute vanus algas 19 ja ulatus 83 aastani. Mil moel täpselt mandeltuumad ja meie sotsiaalne käitumine teineteist mõjutavad, seda peab näitama edasine teadustöö. Vaata veel: Structure deep within the brain may contribute to a rich, varied social life (PhysOrg)
