Ajuanomaalia, mis kaotab hirmutunde
 Toimetas Katrin Sak  Hirm on vähestes kogustes hea asi - õpetades ära tundma ohuolukordi, hoiab see meid elus. Hirmu tunnetamiseks ja väljendamiseks vajalikku aju osa nimetatakse amügdalaks ehk mandelkehaks. Inimene, kellel see väike mandlikujuline struktuur puudub või on kahjustatud, ei suuda hirmutunnet kogeda.   Iowa Ülikooli teadlased uurisid keskealist naist, kes kannatas harva haiguse käes, mis hävitas tema ajus mandelkeha. Katsealust mõjutati erinevate tüüpiliste hirmutekitavate stiimulite poolt nagu maod, ämblikud, õudusfilmid ja kummitustemajad. Inimestes tavaliselt hirmu ja õudu tekitavad nähtused jätsid uuritava täiesti ükskõikseks.  Selline hirmutunde puudumine teeb inimese äärmiselt ainulaadseks - olles muus osas kognitiivselt terve ehk tundes teisi emotsioone nagu rõõm ja kurbus, on patsient hirmutunde suhtes immuunne. Paraku toob see kaasa ka võimetuse tunda ära ohuolukordi ning muudab inimese igapäevaelu väga riskantseks. Tundmata ära situatsioone, mida terved inimesed väldiksid, panevad sellised patsiendid oma elu pidevalt ohtu.    Uuringu tulemused võivad viia uute ravistrateegiateni traumajärgse stressihäire ja teiste ärevusprobleemide käsitlemisel. Vastavalt Ameerika Vaimse Tervise Rahvusliku Instituudi andmetele kannatab selliste haiguste käes suuremal või vähemal määral enam kui 7.7 miljonit ameeriklast ning 2008. aasta prognoosi järgi võivad umbes 300 000 Ida-Aasiast tagasi pöörduvat sõdurit põdeda traumajärgset stressihäiret. Aju mandelkeha peaks olema foobiate, ärevuse ja traumajärgse stressihäire ravi märklauaks. Sellised ravitaktikad ei pea hõlmama kirurgilist sekkumist. Amügdala hüperaktiivset vastust hirmusituatsioonile saab modifitseerida patsienti pika aja jooksul hirmutekitavate nähtuste ja olukordadega kokkupuutesse viies ehk nn eksponeerimisraviga.   Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Current Biology, lähemalt loe http://news.yahoo.com/s/hsn/20101216/hl_hsn/brainanomalyleaveswomanwithoutfear 
