Avastati loote ja täiskasvanu immuunsuse tekke põhimõttelised erinevused
Toimetas Astra KallasmaaUCSF teadlased on esmakordselt kirjeldanud inimloote immuunsüsteemi tekkimis- ja toimimismehhanisme. Tuleb välja, et loote immuunsüsteem on hoopis teine kui täiskasvanud inimese immuunsus. See pigem talub ümbritsevast keskkonnast pärit võõraineid kui võitleb nende vastu. Avastus võib aidata paremini mõista, kuidas vastsündinud reageerivad nii infektsioonidele kui ka vaktsiinidele. Samuti võib see avastus lahendada mõistatuse, miks paljude HIV-positiivsete emade lapsed pole viirusega enne sündi nakatunud.Seni oldi arvamusel, et imikute immuunsüsteem on lihtsalt täiskasvanud inimese immunsüsteemi väljaarenemata vorm, mis reageerib erinevalt, sest pole veel piisavalt kokku puutunud ümbritsevast keskkonnast pärinevate võõrainetega. Arvati, et loote immuunsüsteem ei tunne “võõraid” ära, sest ta ei reageeri neile. Kuid tegelikult tunnevad need loote immuunsüsteemi rakud väga hästi “võõrad” ära, lihtsalt nende ründamise asemel nad tolereerivad neid.Uue uuringu andmetel pärineb loote immunsüsteem täiesti teistsugustest tüvirakkudest kui täiskasvanu immuunsüsteem.Sama uurimisrühm on varem avastanud, et loote immuunsüsteem on väga tolerantne võõraste rakkude suhtes ning oletasid, et see takistab raseduse ajal lootel tõrjumast oma ema rakke ning omaenda organeid väljaarenemise käigus.Vastupidiselt loote immuunsüsteemile on täiskasvanu immuunsüsteem programmeeritud tõrjuma kõike, mis on “võõras”- selle abil tuleb organism toime infektsioonidega, kuid samas põhjustab see ka organite tõrjumise peale siirdamist.Seni oldi arvamusel, et see tolereerimine toimub  tänu “reguleerivate T-rakkude” (need on rakud, mis kutsuvad esile tolerantse immuunvastuse) suurele hulgale loote immuunsüsteemis. Uurimuse käigus leiti, et loodetel on reguleerivate T-rakkude esinemissagedus laias laastus kolm korda kõrgem kui vastsündinutel ja täiskasvanutel.Teadlasi huvitas, kas loote immuunrakkudest tekivad kõige tõenäolisemalt reguleerivad T-rakud. Nad puhastasid loodete ja täiskasvanute T-rakud, mis polnud veel kehavõõraste ainetega kokku puutunud ning viisid nad kokku võõrrakkudega. Täiskasvanud inimese normaalses immuunsüsteemis oleks see esile kutsunud rünnaku nende kehavõõraste ainete suhtes.Avastati, et 70% loote rakkudest aktiveerus peale seda kokkupuudet, samas kui täiskasvanu rakkudest aktiveerus vaid 10%. See lükkab ümber väite, nagu loote rakud ei tunneks “võõraid” ära.Nendest rakkudest, mis reageerisid, muutus kaks korda suurem arv loote rakke reguleerivateks T-rakkudeks. See näitab, et need rakud on nii tundlikud stimuleerimisele, kui ka annavad tõenäolisemalt tolerantse immuunvastuse.Teadlased arvasid, et neil kahel rakugrupil on sarnased geenid, kuid ilmnes, et need erinesid olulisel määral. Leiti tuhandeid geene, mis kaldusid kõrvale neist kahest rakuliinist. Samuti jõudsid nad järeldusele, et on olemas kahte tüüpi vereloome tüvirakke- ühed lootel, mis põhjustavad tolerantsete T-rakkude tekke ning teised täiskasvanute immuunsüsteemis, mis toodavad võõraineid ründavaid T-rakke.Miks see nii on ning miks loote immuunsüsteem lülitub kusagil raseduse kolmandal trimestril ümber täiskasvanu immuunsüsteemiks, on seni veel teadmata. Edasiste uuringute eesmärgiks on see kindlaks teha. Tulevikus võib tänu sellele informatsioonile muutuda senine vastsündinute vaktsineerimisskeem ja muutuda nende senine ravi HIV-i puhul.Vaata veel: Human Fetal Immune System Arises from Entirely Different Source Than Adult Immune System (ScienceDaily)
