Talvine sünnipäev mõjutab bioloogilist kella
 Toimetas Katrin Sak Talvel sündinud inimesed omavad kõrgemat riski erinevate vaimuhaiguste (sh bipolaarne depressioon ja skisofreenia) tekkeks. Hiljutine Tennessees läbiviidud uuring heidab selle seose põhjustele valgust.    Katsed viidi läbi hiirtega ja näidati, et talvel sündinud loomade bioloogiline kell oli hilisemas elus palju rohkem segi paisatud kui suvevalguses sündinud hiirepoegadel. Hiiri hoiti kolme esimese elunädala jooksul kas suvele iseloomuliku valgustsükli, talvise või siis vahepealse variandi juures. Pärast ema juurest võõrutamist jäid pooled nn talvehiired edasi talvisele valgustsüklile, ülejäänud pooled viidi aga üle suvisele režiimile. Ka nn suvehiirte hulgas tehti sarnane jaotus. 28 päeva möödudes paigutati kõik hiired püsiva pimedusega keskkonda, kõrvaldades bioloogilist kella mõjutava valguse ning võimaldades nii teadlastel uurida iga hiire sisemist bioloogilist rütmi.  Uuring näitas selgelt, et valgussignaalid kujundasid bioloogilise kella arengut. Suvel sündinud hiirte käitumist ei mõjutanud see, kas nad viidi üle talvetsüklile või jäid nad suvise korralduse juurde. Nad jooksid ajal, mida nad kunagisest teadsid hämarusena, 10 tundi ringi ja seejärel puhkasid 14 tundi. Talvel sündinud hiired aastaaegade vahetumisele nii hõlpsalt ei reageerinud. Kuigi talverežiimile jäänud loomad jäid truuks 10 tunnisele aktiivsele ja 14 tunnisele puhkeajale, siis need, kes lülitati ümber suvisele valgustsüklile, olid aktiivsed veel 1,5 lisatunni jooksul.  Katsed viidi läbi selliste geneetiliselt loodud hiiretüvedega, kelle neuronid aktiivses olekus helendusid, mis lõi võimaluse uurida loomade bioloogilist kella. Jälgiti aju keskosas paiknevat bioloogilise kellaga seotud piirkonda nimega suprakiasmaatiline tuum, mille aktiivsuse tasemeid kõrvutati hiirte käitumisega. Suvel sündinud hiirte aju vastava piirkonna aktiivsus oli kõrgeim hämaras, püsis 10 tundi ja oli korrelatsioonis loomade ringi jooksmise ajaga. Talvel sündinud ja talverežiimile jäänud hiirte aju aktiivsus saavutas maksimumi tund pärast videvikku ja jäi kõrgeks veel 10 tunniks. Samas aastaajavahetuse läbi teinud hiirte aju aktiivsus osutus kõrgeimaks 2 tundi enne hämarust ja püsis nii veel 12 tundi.    On huvitav teada, kas inimese elurütmide ja aktiivsuse vastused on varase elu kokkupuutest valgusega sarnases sõltuvuses. Samas on talvel sündinud hiirte ülemäärane aktiivsus aastaaegade muutumisele hämmastavalt sarnane inimeste sesoondepressioonile. Antud avastus on esimene seda tüüpi leid imetajate hulgas ja võib seletada, miks talvel sündinud inimestel on kõrgem vaimuhaiguste tekke risk. Talvine sünnipäev võib mõjutada inimese bioloogilist kella hilisemas elus, bioloogiline kell reguleerib aga inimese tuju ja meeleolu. Kokkupuude valgusega varases eas võib mängida seega olulist rolli inimese hilisemas elus ning seletada mitmeid käitumis- ja ka isiksusehäireid.    Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Nature Neuroscience. Lähemalt loe http://www.msnbc.msn.com/id/40557975/ns/health-behavior/ 
