Vanusel ei ole tähtsust
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Evolutsioonilises mõttes alles suhteliselt hiljuti, vaid paar miljonit aastat tagasi välja arenenud geenid võivad uue uurimuse kohaselt olla eluspüsimiseks sama tähtsad kui iidne pärilikkuse materjal ning seega ei mängi geenide vanus eeldatavasti mingit rolli.   Enamik pärilikkusega tegelevaid biolooge on juba kaua aega arvanud, et eluks kõige vajalikumad geenid on elusolendite pärilikkuse materjalis kõige vanemad. Seega toimivad need justkui vundamendina, millel on kõike ülejäänut toestav roll. Uutel genotüübist ilmnevatel geenide kanda on teisejärgulised ning mitte nii kriitilised rollid. „Kui lubate, siis hea paralleel oleks salatisse lisatava äädikaga,“ naljatles Manyuan Long, üks uurimuse autoritest ERR-le antud intervjuus.    Ajakirjas Science ilmunud uurimuse läbi viimiseks lõi Long koos oma kolleegidega äädikakärbse  Drosophila melanogaster'i geenid ükshaaval rivist välja. Geeni knock-out'i käigus geen vaigistatakse ning see ei avaldu enam nimetatud isendil. Töörühm avastas, et rohkem kui 30% äädikakärbse noortest geenidest olid eluks hädavajalikud ja nende vaigistamine lõppes surmavalt. Seega tundub, et uued geenid on liikide arengus ning ellujäämises sama vajalikud kui vanad geenid.   Uurimuses kasutati RNA interferentsiks kasutatavat tehnikat, millega saab igast konkreetsest geenist tingitud tunnuste avaldumist kärbse elu algusest peale blokeerida. „Tegelikult on see 30% konservatiivne hinnang. Meetod, millega geene rivist välja lüüakse, ei ole kahjuks täiuslik. Alles võib jääda paar protsenti jäänuk-RNA-d, mistõttu ei saa me täie kindlusega väita, et geenid olid vaigistatud,“ märkis Long. Lõppkokkuvõttes osutus 195 testitud noorest geenist kriitiliselt oluliseks 59, mil 245-st vaatluse all olnud vanast geenist olid elutähtsad 86 ehk 35%.     Uus geen võib uurimuse kohaselt üpris kiiresti sarnaseid ülesandeid täitva geeni tegevusmustri üle võtta. „Kui ilmnevad uued geenid, mis vilkalt vanade geenide vastastikmõjusse astuvad ning selgub, et see on organismi ellujäämiseks ja paljunemiseks soodsam, siis jäävad need loodusliku valiku tagajärjel genoomi,“ selgitas uurimuse peaautor Sidi Chen: „See on justkui armastus - kui sa kellessegi ära armud, siis ei suuda sa ilma temata enam elada.“ Vahel harva lõppeb uue geeni ilmnemine sellegipoolest vanema geeni täieliku hukkumisega.   Huvitava faktina avaldusid enamik noori geene indiviidi hilisemal eluperioodil. „Me ei tea veel, miks see täpselt nii on, kuid evolutsiooniliselt saab seda tõlgendada nii, et hilisem areng muudab elusolendid teineteisest rohkem erinevaks,“ tõdes Chen. Uued geenid kujunesid välja otseselt evolutsioonilise kohastumise tagajärjel. Leid võib muuta vaatenurka, kuidas bioloogid eelnevalt organismide arengut vaatlesid. „Me ei saa enam öelda, et erinevad organismid Drosophiliast inimeseni on kodeeritud sama geneetilise programmi poolt,“ mõtiskles Long.   Seega nõuab bioloogilise mitmekesisuse mõistmine tõenäoliselt igale organismile ainuomastele geenidele keskendumist. „Ma arvan, et sellel on inimese tervist puudutavatele küsimustele üpris tähtis mõju. Kuigi seni on lihtsamad loomadepõhised mudelid ennast inimeste haiguste uurimisel väga hästi õigustanud, võib osa tähtsast informatsioonist haiguste ravimiseks peituda vaid inimese enda genoomis,“ valgustas Long leiu potentsiaalset rakendusala.  Töörühma uurimus ilmub 17. detsembril ajakirjas Science . 
