Voyager 1 on jõudnud külgtuule vööndisse
Toimetas Priit EnnetKosmoselaev Voyager 1 on reisil Päikesesüsteemist välja jõudnud taas uue teetähiseni. Olles kandunud Maakerast juba enam kui 17 miljardi kilomeetri kaugusele, on ta registreerinud olulise muutuse end ümbritsevate aineosakeste liikumises. Päikeselt pärinevad osakesed, mida nimetatakse ka päikesetuuleks, ei liigu enam kosmoselaevaga ühes suunas Päikesest eemale, vaid kulgevad nüüd Voyageri lennujoonega risti. Teadlased järeldavad, et Voyager peab olema jõudnud Päikesesüsteemi veere lähedale ja peagi, lähema viie aasta jooksul, siirdubki ta päris tähtedevahelisse ruumi. Kui Voyager 1 teele saadeti, ei osanud keegi aimata, kui kaua ta tegelikult töökorras püsib, sest esimestest kosmoselendudest oli siis möödas vaid paarkümmend aastat ja nii pikki kogemusi ei olnud kuskilt võtta. Nüüd selgub, et töötab küll, ja saadab Maale ka signaale ja mõõtmistulemusi. Voyager 1 startis 1977. aasta 5. septembril, tema sõsarlaev Voyager 2 paar nädalat varem. Sondide esmane eesmärk oli uurida suuri planeete Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Sellega said nad aastaks 1989 hakkama. Et aga radioaktiivstel energiaallikatel jaksu jätkub ja ka mõõteseadmed funktsioneerivad, siis saadavad nad seniajani infot Maale. Suure kauguse tõttu kulub signaalil Maa ja Voyageride vahelise tee läbimiseks umbes 16 tundi. NASA teadlased tutvustasid Voyager 1 uuemaid teadaandeid Ameerika Geofüüsikaühingu sügiskonverentsil. Vaata veel: Voyager near Solar System's edge (BBC)
