CERES kinnitab põhivoo kliimamudelite õigsust
 Toimetajas Jaan-Juhan Oidermaa Hiljuti ilmunud kümne aasta jooksul kogutud vaatlusandmetel põhineva uurimuse kohaselt võimendavad pilved kasvuhoonegaaside rolli soojenemises ning annavad seega kindlust hetkel kasutatavatesse kliimamudelitesse. Tuntud kliimaskeptikud jõuavad samade lähteandmete põhjal ristivastupidisele tulemusele.   Pilved mõjutavad kliimat mitut erinevat moodi. Ühelt poolt peegeldavad need lühilainelist ning nähtavat päikesekiirgust maapinnast tunduvalt paremini kosmosesse tagasi kui maapind, takistades seega planeedi soojenemist. Pilvede külvamist ei nähta asjatult kui ühte viisi temperatuuri tõusu aeglustamiseks. Teisest küljest takistavad need ka infrapunakiirguse ehk soojuse atmosfäärist lahkumist, põhjustades seega positiivset tagasisidet.   Praegusel hetkel on ülekaalus pilvede jahutav mõju. See kõik võib aga atmosfääris leiduva süsinikdioksiidi hulga tõusul muutuda ning kujutab seega endas tänapäeva kliimamudelites ühte suurimat määramatust. Valdav enamik kliimateadlasi toetab hetkel hüpoteesi, mille kohaselt ei ole pilvede stabiliseeriv mõju jätkusuutlik ja globaalsel temperatuuri tõusul muutub tagasiside positiivseks. „Minu peamine sõnum avalikkusele on, et minu uurimus kinnitab kliimateaduse põhivoo vaateid küsimusele,“ ütles töö autor Andrew Dessler ERR-le antud intervjuus.   Teadlastel ei olnud enne 1999. aastal NASA poolt orbiidile saadetud Terra satelliiti ühtegi piisavalt täpset viisi kliimamudelite poolt ennustatava pilvede põhjustatud soojenemise ning jahenemise reaalseks kontrolliks. Ajakirjas Science ilmunud uurimuses kasutab Dessler satelliidi CERES-instrumendi poolt kogutud andmeid viimase kümne aasta jooksul El Niño/La Niña tsükli tagajärjel toimunud muudatuste analüüsiks.   El Niño põhjustatava troopika soojenemise tagajärjel tundub vahe pilvede poolt kosmosesse peegeldatava ning atmosfääri lukustatava kiirguse vahel kaduvat. Kuigi see pole pikaajalise soojenemise täpne analoog, on see Dessleri sõnul parim, mida me hetkel teha saame. „Ma ei tea ühtegi teist viisi pikaajalise pilvede tagasiside kinnitamiseks, kui et lihtsalt veel paar kümnendit vaatlusandmete kogumiseks oodata,“ lisas Dessler   Terra kümne aasta pikkune vaatlusvahemik kujutab endas kliimateaduses samas lühikest aega. „Andmetega seotud määramatus jääb siiski suhteliselt suureks ning seega saab 80% usaldusnivool väita, et tagasiside on positiivne,“ selgitas Dessler. Sellegipoolest peaks see olema tema sõnul piisav, et välistada kasvuhoonegaaside hulga suurenemisel atmosfääris pilvede suurt kliimat jahutavat mõju. Seega tundub uurimuse tagajärjel kliimaskeptikud osa oma toetuspinnast kaotavat.   Hiljuti ajakirjas Journal of Geophysical Research ilmunud uurimuses koos William Braswelliga samu lähteandmeid kasutanud tuntud kliimaskeptik Roy Spencer jääb aga veenmatuks. Oma ajaveebis ilmunud vastukajas nimetab ta Dessleri töö peamisi argumente „parimal juhul nõrkadeks ning halvimal juhul eksitavateks.“ Samuti süüdistab ta Desslerit põhjuse ning tagajärje segamini ajamises. „Mis juhtub siis, kui soojenemist põhjustas (peegeldavate) pilvede kadumine, mitte et soojenemine põhjustas pilvede kadumist,“ kirjutab Spencer.     Lisaks tõstatab ta küsimuse Dessleri uurimuse huvitavast ilmumisajast vahetult Cancuni kliimakõneluste ajal. „Mul ei ole küll tõendeid, kuid Desslerile võidi survet avaldada uurimuse avaldamiseks nimetatud ajal, et pehmendada meie töö negatiivset mõju (IPCC) pingutustele,“ väidab Spencer. Veebiväljaande ScienceInsider ajakirjaniku Eli Kintischi ajakirjale Science esitatud arupärimise vastuses märgib selle toimetaja Jesse Smith, et uurimus esitati kontrolliks mais. Lisaks ütles ta, et seda sooviti toimetajate poolt avaldada enne American Geophysical Union'i aastakohtumist.   Ajaveebis „RealClimate“ ilmunud Andrew Dessleri vastuses kirjutab ta, et tema erimeelsused Spenceriga on põhjustatud nende erinevatest vaadetest El Niño Lõuna-Ostsillatsioonile (ENSO). „Minu positsioon selle suhtes ei erine põhivoo omast, mis toetub aastakümnete pikkusele tööle. Dr. Spenceri poolt kasutatav teooria kasutab ENSO kirjeldamiseks täiesti uut ning veel kontrollimata teooriat,“ nendib Dessler.   Andrew Dessleri uurimus ilmus 10. novembril ajakirjas Science.   (Roy Spenceriga ei õnnestunud ERR-i artikli ilmumise ajaks otsest kontakti saada.)   Kliimateaduse määramatus Andrew Dessler   Kliimamuutuste suhtes skeptilisel seisukohal olev inimesed on kaua aega väitnud, et meil ei ole nende väidete kontrollimiseks piisavalt täpseid andmeid. Satelliidipõhised vaatlused on olnud võimalikud vaid paar aastakümmet. Kas kogutud vaatlusandmeid saab juba kuidagi hüpoteeside kontrollimiseks kasutada?    Väitega seotud määramatus sõltub täielikult esitatud väitest. Näiteks pole peaaegu mitte mingisugust ebakindlust selles, et Maa soojeneb. Samas tulevikus toimuva temperatuuri tõusu kohta antavate hinnangute määramatus on minu arvates üpris suur. Kõige tähtsam oleks arusaada, et meie reaktsioon määramatusele ning sellele, mida see poliitikale tähendab, ei ole teaduslik küsimus, vaid miski, mis rajaneb meie väärtushinnangutele.   Kas meedia peaks kliimateaduse käsitlemisel sellega seotud määramatusi eraldi välja tooma? Kas kliimateemat on üldse võimalik kuidagi neutraalselt käsitleda?   Kuigi määramatuse rõhutamine on meediaväljaannetes tähtis, võib sellega ülepiiri minna, mis tähendaks avalikkusele teadusest vale mulje jätmist. Kahjuks juhtub seda suhteliselt sagedasti ning see loob teaduses valitsevast ebakindlusest ebaproportsionaalselt suure kuvandi.    Ma arvan, et meedia üritab neutraalseks jääda ning seetõttu hõlmavad nad oma artiklites ka määramatust... Ajakirjandus on raskel positsioonil, kuna nende jaoks on keeruline eristada põhjendatud ning loogilistest uurimustest neid, mis kasutavad võltse algandmeid ning järeldusi. Seega vahendavad nad absoluutselt kõike ning jätavad lugejate hooleks välja selgitada, mis tegelikult toimub. Ma ei tea ühtegi lahendust, kuidas seda muuta saaks.  Teistes teadusharudes saab seda vältida teiste teadlaste käest eelnevalt nõu küsimisega. Kas ja kui ohutult seda kliimateaduses rakendada saab? Kas ajakirjanik saab kindel olla, et küsitletu lihtsalt oma ideoloogilisi vaateid ei edasta?  See on võtmeküsimus. Inimestel, kes ei ole reaalselt kliimateaduses sees, on väga raske tõese vaate propageerijaid üldisest massist eristada. Seda kasutavad aga otseloomulikult oma programmi promoda üritavad tegelased julmalt ära ning külvavad ebakindlust sinna, kus seda tegelikult ei ole.   Minu nõuanne reporteritele ja avalikkusele oleks usaldada rahvuslike teadusinstitutsioonide nõuandeid ning vaateid, nagu näiteks USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia oma. Sellised organisatsioonid on siiani väga edukalt teaduslikult põhjendatud vaatenurki vajaduse korral avalikkusele tutvustanud. Üksikute teadlaste arvamustele tuginemine on nii või teisiti ümbritsetud kirjeldamatute ohtudega.    Vaata lisaks: Roy Spenceri esitatud kriitika Spenceri ja Braswelli uurimus Andrew Dessleri vastus 
