Haiguste kartusele vaatamata jätkavad inimesed ebatervislikke eluviise
 Toimetas Katrin Sak  Hiljutine rahvusvaheline uuring tõi päevavalgele tõsiasja: vaatamata tõsisele hirmule, et ebatervislikud eluviisid viivad krooniliste haiguste tekkeni, jätkavad inimesed ülemaailma suitsetamist, joomist ja väldivad füüsilist aktiivsust. Sellise tulemuseni jõudis üks juhtivaid tervishoiu ja meditsiinikindlustuse organisatsioone Bupa International.   Uuringus küsitleti umbes 12 tuhandet inimest 12-st riigist: Austraaliast, Brasiiliast, Inglismaalt, Hiinast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Indiast, Itaaliast, Mehhikost, Venemaalt, Hispaaniast ja Ameerika Ühendriikidest. Peaaegu pooled küsitletutest tunnistasid, et treenivad vaid poolt tundi nädalas või veelgi vähem, 70 % vastanutest tarbivad alkoholi ja peaaegu kolmandik suitsetavad. Joomise ja suitsetamise poolest paistsid kõige enam silma Inglismaa, kus 84 % küsitletute hulgast tarbis alkoholi, ja Venemaa, kus 43 % vastanutest suitsetas.    Ühelt poolt võivad sellised ebatervislikud eluviisid näidata, et inimesed ei hooli oma tervisest. Teisalt tunnistas neli inimest viiest ehk 80 % vastanutest, et neil on tõsine hirm krooniliste haiguste arengu ees. Olles teadlik selliste pikaajaliste haigusseisundite levikust ühiskonnas, ei tee inimene ometi oma elus piisavalt selleks, et tõbede tekkeriski alandada. Kõige suurem hirm on inimestel vähkkasvaja arengu ees – sellekohast muret tundis kolmandik vastanutest. Vaid 11 % kõigist küsitletutest muretses südamehaiguste tekke pärast ja ainult 8 % tundis hirmu diabeedi tekke ees. Samas on südamehaigused Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja mitmete teiste rikaste rahvaste meestel ja naistel endiselt juhtivaks surmapõhjuseks. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni WHO andmetele põhjustasid diabeet ja südameveresoonkonna haigused peaaegu kolmandiku maailma kõikidest surmajuhtumitest 2005-ndal aastal.    Üks efektiivsemaid võimalusi muuta oma elustiili tervislikumaks ja vähendada krooniliste haiguste tekkeriski on füüsilise aktiivsuse osakaalu suurendamine. Teatakse, et umbes kolmandik kõigist südamehaigustest ja veerand diabeedijuhtudest oleksid olemata, kui inimesed treeniksid regulaarselt. Miks siis ikkagi trenni ei tehta? Põhiliste barjääridena nimetati siin ajapuudust (24 %), motivatsioonipuudust (umbes 20 %) ja ka treeningute kulukust (14 %).     Loe lähemalt http://www.msnbc.msn.com/id/40539236/ns/health/ 
