Kunagine keemia-Nobeli laureaat: natsimeelne või Briti luure informaator?
Toimetas Mart ZirnaskMõne aasta eest tõstatus Hollandi meedias tõsine poleemika sealset päritolu 1936. aasta keemia-Nobeli laureaadi Peter Debye kunagisest võimalikust koostööst Natsi-Saksamaa juhtkonnaga. Värske uurimuse järgi võis ta aga II Maailmasõja eel jagada infot hoopis Briti luurele.Peamiselt ainete elektrijuhtivust uurinud Debye juhtis 1930ndate teises pooles Saksa Füüsika Seltsi (DPG), praegust maailma suurimat füüsikute kogukonda. 2006. aastal avalikustas Hollandi teaduspublitsist Sybe Rispens muuhulgas kirja, kus Debye teatas DPG juudi soost liikmetele, et need on seltsingust välja heidetud – ja lõpetas sõnadega "Heil Hitler!". Sellele järgnenud poleemika tagajärjed? Hollandi riigi palvel sõjaajaloolaste poolt alustatud uurimine, Debye-nimelise nanomaterjalide instituudi nimevahetus ning Maastrichti ülikooli taandumine omaenese algatatud Debye auhinna komiteest.Ent – Debye isiklikku kirjavahetust uurinud endine keemik Jurrie Reiding järeldab nüüd, et Nobeli laureaat võis jagada infot hoopis Briti luureteenistusele, kirjutab Nature News.Nimelt sõbrustas ja kirjutas Debye aastakümneid Austria füüsiku Paul Rosbaudiga. Berliinis Keiser Wilhelmi füüsikainstituudis (ehk praeguses Max Plancki instituudis, mida Debye 1930ndate teises pooles juhtis) töötanud Rosbaud jälestas natse. Briti luure poolt värvatuna edastas ta – agendinime Griffin all – muuhulgas infot rakettide V1 ja V2 ning sakslaste aatompommi-arenduse kohta.Nagu Reiding ajakirjas Ambix publitseeritud uurimuses viitab, imetles Rosbaud Debyed sügavalt. "Nende lähedane sõprus teeb peaaegu vaieldamatuks, et Debye oli natside vastane," kirjutab autor. Sõjaeelsel Saksamaal hinnatud teadlasena pidi Debye omama ka ligipääsu relvaarenduse-alasele teabele – ning, nagu Reiding pakub, pole hüpotees selle jagamisest kindlasti üle võimendatud.Sybe Rispersi 2006. aastal avaldatud spekulatsioone Debey aadressil (muuhulgas raamatus "Einstein Hollandis") on varemgi tõrjutud: tõsimeelse natsina poleks ta küllap julgenud vastu võtta Nobeli preemiat, mille võimud Saksa teadlastel ära keelasid. Samuti aitas ta 1938. aastal Saksamaalt Hollandisse põgeneda juudi päritolu tuumateadlasel Lise Meitneril – ning taandati Saksa Füüsika Seltsi esimehe kohalt just "juudisõbralikkuse" tõttu.Hiljem asus Debye tööle New Yorgis Cornelli ülikoolis – ent Hollandi ajaloolaste hinnangul jättis seejuures siiski "tagaukse lahti", hoides oportunistlikult salaja alal kontakte Natsi-Saksamaaga.Ehkki loos pole täit selgust, on Utrechtis asuva Debye instituudi nimi praeguseks siiski taastatud. Ka Maastrichti ülikool osaleb taas Debye auhinna väljaandmisel.Vaata veel:Letters defend Nobel laureate against Nazi charges (Nature News)Nobel laureate is accused of Nazi collaboration (Chemical & Engineering News, märts 2006)
