Magnetresonantstomograafia aitab hinnata Aspergeri Sündroomi
 Toimetas Katrin Sak  Aspergeri Sündroom on üks kahest peamisest autismi tüübist. Sageli ei tunta seda haigust ära enne hilist lapse- või isegi täiskasvanuiga. Kuni siiani on nii Aspergeri Sündroomi kui ka teisi autismi tüüpe diagnoositud peamiselt läbivaatuse, intelligentsus- ja psühholoogiliste testide alusel. Nüüd näitasid Müncheni Ülikooli teadlased, et magnetresonantstomograafilised uuringud võimaldavad analüüsida autismi põdevate inimeste aju eri piirkondade aktiivsust ja neid tulemusi saab kasutada nii diagnoosi panekul kui ka uute rohtude arenduses.   Aspergeri Sündroomiga inimesed lülitavad ennast tihti teiste hulgast välja, neil on raskusi kaaslastega interakteerumisel, esineda võivad sundmõtted ning kommunikeerumine võib olla suureks katsumuseks. Sageli satuvad sellised inimesed sotsiaalselt piinlikkesse olukordadesse. Rohte Aspergeri sündroomi raviks tänapäeval veel olemas ei ole, kuigi spetsiifilisi sümptmeid nagu ärevus, depression, hüperaktiivsus ja obsessiiv-kompulsiivne käitumine saab ravimite abil leevendada.   Müncheni Ülikooli radioloogid kasutasid edasiarendatud magnetresonantstomograafilist tehnikat, et saada üksikasjalikku pilti signaalide juhtimisvõrgustikust kuues erinevas ajupiirkonnas, mis vastutavad nii keele kui ka inimese sotsiaalse ja emotsionaalse funktsioneerimise eest. Aspergeri Südroomiga patsientide ajupilte võrreldi kognitiivselt tervete inimeste omadega. Uuringu ajal olid testitavad puhkeolekus.   Aspergeri Sündroomiga inimeste käitumisprobleemid seondusid muutuste ja häiretega ajusignaalide funktsionaalses juhtivuses. Võrreldes kognitiivselt tervete inimestega, omasid Aspergeri Sündroomi patsiendid suurenenud aktiivsust tähelepanu eest vastutavas aju piirkonnas. See võib seletada patsientide ülivirget olekut ja sundmõtteid. Haigetele oli iseloomulik ka puhkeoleku eest vastutava ajupiirkonna vähenenud aktiivsus. Seda aju osa kasutatakse teiste inimestega suhtlemisel, nende olemuse ja kavatsuste uurimisel ning vastav funktsioon on autismi korral tugevalt häirunud. Samuti kirjeldas patsiente aktiivsuse langemine aju motoorsetes piirkondades, selgitades, miks Aspergeri Sündroomiga inimesed on sageli kohmakad. Täheldati ka vähenenud aktiivsust ajuosas, mis on aktiivne, kui inimene mõtleb iseendast, teistest ja nendevahelistest suhetest. Siin võib leida seoseid Aspergeri Sündroomi põdevate inimeste suurema apaatiaga ja sotsiaalsete suhete vähenemisega. Nägemise ja kuulmise eest vastutavates ajupiirkondades ei leitud uuringugruppidel mingeid erinevusi. Seega ei ole Aspergeri Sündroomiga inimestel häirunud mitte nägemis- ja kuulmisstiimulite taju, vaid kõrvalekalded esinevad saadud informatsiooni töötluses.   Teostatud uuring lisab tõendust, et magnetresonantstomograafilise uuringu pilti saab tulevikus kasutada nii Aspergeri Sündroomi kui ka teiste autismi tüüpide diagnoosimisel. Saadud tulemused viivad inimkonna lähemale ka nende tõsiste haiguste vastaste ravimite arendamisele.    Uuringu tulemused esitati iga-aastasel Põhja-Ameerika Radioloogiaühingu konverentsil http://www.webmd.com/brain/autism/news/20101206/mri-scans-may-help-evaluate-aspergers-syndrome 
