Hüpotees: Maa magnetvälja võib alal hoida hapnik ja väävel
Toimetas Mart ZirnaskUue uurimuse järgi näikse valdavalt rauast moodustunud Maa tuuma pealiskiht sisaldavat mõne protsendi jagu hapnikku ja väävlit. Teadlaste hinnangul võiks nende kergete elementide liikumine selgitada ka üht geofüüsikute "suurtest küsimustest" – Maa magnetvälja püsimist.Maa 7000kilomeetrise läbimõõduga tuuma näikse moodustavat tihke südamik ja vedel välimine kiht. Ainetiheduse põhjal (seda võimaldab mõõta nn seismiliste lainete kiirus, mis maavärinate mõjul südamikust läbi tuhisevad) moodustab suurema osa tuumast raud. Siiski ei klapi numbrid üheselt, ehk – just välistuum sisaldab oletatavasti ka põgusalt kergeid elemente. Hapnikku, räni, vesinikku, süsinikku, mis on küllap jäänukid 4,5 miljardi aasta tagant, mil Maa alles kuju võtma hakkas."On olnud selline tunne, et mingi rauale lisaks olev kerge element teeb tuuma veidi vähem tihedaks," mõtiskles Nature Newsi vahendusel Suurbritannia Bristoli ülikooli seismoloog George Helffrich. Tema juhtimisel mõõdeti kolme maavärinat – ühte Lõuna-Ameerikas ja kahte Fidžil –, ent seejuures detektoritega, mis asusid vastavalt Jaapanis ja Euroopas. Sedasi, epitsentri suhtes n-ö teisel pool maakera paiknevad mõõteseadmed võimaldasid peensusteni välja joonistada, kuidas seismilised lained Maa tuuma läbides käitusid.Osa sellistest lainetest põrkub läbi Maa vahevöö tuumani jõudes lihtsalt tagasi. Teiste – tuuma täielikuks läbimiseks võimeliste nn pikilainete – kiirus aga ajutiselt väheneb, näidates aine tiheduse kahanemist. Ent: nüüd neid protsesse analüüsides joonistus vedela välistuuma äärel välja 300kilomeetrine kiht, mille tihedus on ülejäänuga võrreldes veel üksjagu väiksem. Arvutuste põhjal säärases mahus, et võiks sisaldada 3-5% väävlit ja hapnikku.Helffrich pakub, et kergemad elemendid jõuavad välistuuma n-ö seestpoolt, kõva sisetuuma tahkestumise käigus. Ent: ühtlasi oletab ta, et just see – hapniku- ja lämmastikuosakeste pidev ülespoole paiskumine – hoiab vunki sees ka "dünamol", mis säilitab Maa magnetvälja.Magnetväli paiskab eemale päikesetuult – Päikesest lähtuvaid laetud osakesi – ning selle puudumine "sööks" aegamisi ära Maa atmosfääri. Ent magnetvälja püsimise põhjused pole geofüüsikutele tänini päris selgeks saanud. California ülikooli planetoloog Bruce Buffett viitab Neture Newsile, et ka Helffrichi hüpoteesiga näikse olevat raskusi: Maa tahkest südamikust välja paiskunud hapnik ja väävel peaks juba enne välistuuma servani jõudmist ära lahustuma. Teisalt on pakutud, et nende alalpüsimist võiks selgitada tuuma ja vahevöö vastasmõju – sedagi aga esialgu väga hüpoteetiliselt.Ehk: avastusest edasi minekuks tuleks mõnevõrra ümber vaadata Maa tuuma struktuuri kirjeldavad mudelid, viitavad teadlased. "Kui kohe seletuse peale ei tulda, ei tähenda, et asi pole õige," mõtiskles Buffett. "Need tähelepanekud olid tõesti muljetavaldavad."Helffrichi ja tema kolleegi, Jaapani Kyushu ülikooli planetoloogi Satoshi Kaneshima uurimus avaldati äsja ajakirjas Nature.Vaata veel:Earth's core lightens up (Nature News)
