Ämblike maailmas on heasüdamlikel raske elu
Toimetas Astra KallasmaaÄmblikud on üldiselt üksildased, agressiivsed ja isegi kannibalistlike kalduvustega olendid, kuid mõned liigid on õppinud ka omavahel hästi läbi saama. Teadlased uurisid üht sellist kolooniatena elavat ämbliku liiki lähemalt ning avastasid, et omavahel hästi sõbrunevad ämblikud on kehvemad jahipidajad, mistõttu üksi uutesse tingimustesse sattununa nad enam toime ei tule. Ajakirja Ecological Entomology värskes numbris avaldatud uuringus olid peategelasteks sotsiaalsusele kalduvate ämblike liik Anelosimus studiosus. Sellele liigile on omane, et emased ämblikud moodustavad kolooniaid jagades omavahel erinevaid ülesandeid nagu võrgu ja järglaste eest hoolitsemine. Teadlaste tehtud eksperimentidest selgus, et sellised sotsiaalsed ämblikud peavad võrgus vähem jahti ja on igasuguste sissetungijate suhtes kartlikumad. Sellise leebe loomu eest peab aga maksma kallist hinda. Katses, kus bioloogid panid sotsiaalsed ämblikud üksida uutesse võrkudesse elama, ei saanud ämblikud enam hakkama. Samas kui noored ja vihased üksildasemate kommetega noored ämblikud  tulid uude võrku elama asudes kenasti toime ning jäid katse käigus kaks korda suurema tõenäosusega elama. Põhjus, miks üksildase eluviisiga ämblikke poole rohkem ellu jäi, võib peituda selles, et nad on agaramad ja paremad jahipidajad. See võib ka selgitada, miks sõbralikke ämblike liike nii vähe on: ligi 40 000 ämbliku liigist on vähem kui 50 sotsiaalsed.
