Leiti seos suitsetamise ja lamedate vähieelsete soolekahjustuste tekke vahel
 Toimetas Katrin Sak  Connecticuti Ülikooli teadlased näitasid hiljuti, et suitsetamine on seotud lamedate adenoomide tekkega käärsooles. See leid annab seletust praegusele teadmisele, miks suitsetajatel areneb kolorektaalvähk varasemas eas kui mittesuitsetajatel ja miks avastatakse neil see haigus enamasti kaugele arenenumas staadiumis.    Lamedad mittepolüpoidsed adenoomid on raskemini määratavad ja oma olemuselt agressiivsemad kui tüüpilised polüpoidsed adenoomid. Viimaseid leitakse tavaliselt rutiinsetes soolevähi sõeluuringutes. Kuna lamedad adenoomid on agressiivsemad, soovitatakse sellised moodustised uuringu käigus eemaldada.    Lamedate adenoomide tekke riskifaktorite kohta teatakse siiani suhteliselt vähe. Vastavalt uuringu juhtivale autorile doktor Joseph C. Andersonile on mitmete sõeluuringute tulemusena näidatud, et suitsetamine soodustab kolorektaalse neoplaasia (käär- ja pärasoole uudismoodustiste) teket. Uue põlvkonna kõrge lahutusvõimega tehnilised vahendid võimaldavad endoskopistidel paremini leida väikseid polüüpe, algstaadiumis olevaid vähkkasvajaid ja ka lamedaid soolekahjustusi.   Connecticuti Ülikoolis läbiviidud töös uuriti asümptomaatilisi patsiente, kellele tehti soolevähi sõeluuring (kolonoskoopia). Lisaks endoskoopilisele protseduurile koguti patsientide kohta erinevaid demograafilisi andmeid, sh suitsetamine (mitu pakki päevas suitsetatakse, kui pikk on suitsetamisstaaž, millal suitsetamine lõpetati). Nende andmete alusel jagati patsiendid kategooriatesse alates "intensiivsetest suitsetajatest" kuni "vähe suitsetajateni" ja "suitsetajatega põgusalt kokkupuutujateni".  Kuuesaja keskmiselt 56 aasta vanuse patsiendi hulgas oli 252 meest ja 348 naist. 127 neist omasid ühte või enamat lamedat adenoomi. Enamik lamedaid adenoome leiti käärsoole parempoolses osas. Ükskõik mis suuruses lamedate adenoomide esinemine seostus statistiliselt intensiivse suitsetamise, vanuse ja ka meessooga. Edasiarenenud lamedate adenoomide olemasolu seostus samuti intensiivse suitsetamisega, aga ka kehamassi indeksiga, sooga ja punase liha tarbimisega. Läbiviidud mitme muutujaga analüüs näitas, et ainus tegur, mida edaspidi saab kasutada edasiarenenud lameda kolorektaalse neoplaasia prognoosil, on intensiivne suitsetamine. Suitsetamine oli riskiteguriks ka neile patsientidele, kelle lamedate adenoomide diameeter oli suurem kui 6 mm ja kel ei leitud ühtegi polüpoidset adenoomi.   Uuringu tulemused avaldati 1. detsembril ilmunud ajakirjas Cancer.   
