NASA mõõtmised: Peipsi järv soojeneb kiires tempos
Mart ZirnaskNASA satelliidimõõtmiste põhjal on suuremad maailma järved viimasel veerandsajal aastal hoogsalt soojemaks muutunud. Kümnekonna kõige kiiremini soojeneva veekogu hulka kuulub seejuures ka Peipsi järv: sealne pinnatemperatuur on ühe kümnendi lõikes tõusnud 0,83 kraadi ehk ligi poole rohkem kui globaalne keskmine."Peipsi näitas statistiliselt olulist trendi," ütles ERRile üks mõõtmisi teostanud uurimisrühma juhtidest, NASA reaktiivliikumiste labori (Jet Propulsion Lab) teadlane Simon Hook. "Oli üks kõige kiiremini soojenevatest järvedest, täpsemalt üheteistkümnes."NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidid võimaldasid uurijail luua soojuskiirguse-andmestu, mis ulatus tagasi 1985. aastasse. Selle põhjal vaadeldi pinnatemperatuuride muutumist 167 järves, mille pindalaks vähemalt 500 ruutkilomeetrit. Nagu juba ka Eesti meediast läbi jooksnud, oli soojenemistrend üleilmne – keskeltläbi 0,45 kraadi aastakümne kohta – ning seejuures tugevaim Põhja-Euroopas, kus paikneb suurem osa meie kontinendi siseveekogudest. Kõige kiiremini soojenenud Äänisjärves ja Laadogas ulatus temperatuuritõus 1 kraadi lähedale."Väga suurt uudist siin ei ole," mõtiskles Eesti Maaülikooli järveuurija Peeter Nõges. "Gobaalne õhutemperatuur on praegu ka tõusutrendiga, ja veekogud reageerivad sel juhul üldiselt üsna sarnaselt."Ehk: Euroopa järvede puhul on pikaajalist ja kiirenevat soojenemist näidanud ka eelnevad analüüsid. Kohalike mõõtmiste põhjal soojeneb juba 1960ndate algusest umbes samas taktis ka kevadsuvine Võrtsjärv; Peipsis on aprillikuine temperatuuritõus ulatunud 0,75 kraadini aastakümne jooksul. Ning: seejuures just 1980ndate teises pooles toimus temperatuuri hüppeline tõus – mis võiks selgitada ka NASA kiirgusmõõtmiste veidi suuremat näitu.Peapõhjus: vähem jääd"Kevadine temperatuuritõus on meil selgelt tingitud jääolude muutustest," rääkis Nõges. "Praegu läheb jää aprillis, tuleb soojalaine – ja näiteks Võrtsjärv on nii madal, et reageerib sellele väga kiiresti."Just jäätumisrežiimi muutumine kujundab veekogu ökosüsteeme olulisel määral ümber. On hinnatud, et lume vähese hulga ja varasema sulamise tõttu võib kevadine suurvesi Soomes, Rootsis ja ka Eestis aastaks 2100 nihkuda aprillist jaanuari. "Suurimad muutused saavad olema ilmselt seal, kus järved praegu veel jäätuvad, aga tulevikus enam mitte," arutleb Nõges.Mida pikemalt on järv jäävaba, seda selgemini ta kihistub (ehkki näiteks Võrtsjärve-sarnastes madalamates veekogudes ei pruugi seda sisuliselt üldse toimuda). Kihistumine omakorda soodustab näiteks sinivetikate kasvu, kuna need eelistavad stabiilset veesammast. Osalt just ebapüsiva jääkattega on seostatud ka näiteks rääbisevarude vahepealset tugevat vähenemist Peipsis.Nõges viitas, et globaalne õhutemperatuur paneb selle taustal üksjagu muretsema. "Samas, midagi katastroofilist nüüd ka niipea juhtumas ei ole," arvas ta. "Süsteem läheb teistsuguseks - aga näiteks Lõuna-Euroopas on meie järvedest palju soojemaid veekogusid, kus on täiesti normaalselt toimivad ökosüsteemid."NASA analüüside põhjal käivad järvetemperatuurid üldiselt ühte jalga Goddardi instituudi pakutud kliimatrendidega. Samas ilmnes, et Põhja-Euroopas soojenevad siseveekogud puhuti kiireminigi kui ümbritsev õhk. On pakutud, et sedagi võib tingida kahanev jääkate, mille tõttu senisest vähem päikesekiirgust suurte järvede pinnalt ilmaruumi tagasi peegeldub. "Need on asjad, mida tuleb veel uurida," nentis NASA teadlane Simon Hook.Peeter Nõges arutleb, et viimasel ajal on suurenenud Põhja-Euroopa järvevete tumedus. "Näib, et huumusaineid on rohkem. Siin võibki olla üks põhjus – huumus muudab vee pruunimaks, ja pruun järv neelab päikesekiirgust paremini," räägib ta. "Valgus ei tungi enam nii sügavale."Seejuures pani huumusained vetesse liikuma muuhulgas happevihmade lõppemine, mis need seni ära sidusid.Kandva tähtsusega meetodTemperatuuri määramiseks vajasid NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidid vähemalt 10x10 kilomeetri jagu "puhast" veepinda – et kaldad ja sealne taimestik signaali ei häiriks. Välistamaks ka jää või pilvkatte põhjustatud häiritust, toimusid mõõtmised öösiti ning suveperioodil. Tulemusi kajastav artikkel ilmus äsja ajakirjas Geophysical Research Letters.Eesti teadlaste hinnangul vääribki selle uurimuse puhul esmajoones tähelepanu just meetod: esmakordsed globaalsed satelliidiandmed, mis võimaldavad vaadata nii kaugele ajalukku. Tartu Observatooriumis on n-ö kosmose abiga uuritud ka Peipsil toimuvat – ent seni üksnes lühiajaliselt."Termomeetriga järvele minek annaks muidugi täpsemaid tulemusi – aga seda ei saaks teha üheaegselt nii paljudes kohtades," mõtiskleb Nõges. "Satelliitide lahutusvõime areneb väga kiiresti. Pole enam nii, et üks piksel on suurem kui Võrtsjärv..."Vaata veel:Space observations of inland water bodies show rapid surface warming since 1985 (Geophysical Research Letters)Maakera järved soojenevad (Novaator)
