Doktoritöö apteekide ja seal pakutavate teenuste kvaliteedi kohta
 Toimetas Katrin Sak 8. detsembril kaitseb farmaatsia instituudis oma doktoritööd Daisy Volmer. Töö kannab pealkirja „Jaemüügiapteekide areng Eestis – avalik ja erialane arvamus 1993-2006.” Doktoritöö käsitleb baasuuringute tulemusi apteekide ja seal pakutavate teenuste kvaliteedi kohta. Väitekiri selgitab apteegiteenuse arengut aastatel 1993-2006, kasutades nii avalikku kui ka erialaspetsialistide (proviisorite) arvamust.   Avalik arvamus oli aluseks apteekide ühiskondliku kuvandi ja apteegis toimuva käsimüügiravimite- ning iseravimisealase nõustamise hindamisel. Proviisorite arvamust vaadeldi apteegis osutatavate lisateenuste ja apteegis toimuva ravimiohutuse tagamise selgitamiseks, vahendab Tartu Ülikooli arstiteaduskond.   Daisy Volmer on hetkel ainus sotsiaalfarmaatsiaga süstemaatiliselt tegelev õppejõud ja teadur Eestis. Antud valdkonnaga asus ta tegelema 2000-ndate aastate alguses. Esimesed uuringud pärinevad samast perioodist. Doktoriõppesse astus D. Volmer 2008. a, kui sai võimalikuks sooritada doktoriõpet sotsiaalfarmaatsia erialal. Nimetatud ainevaldkonna arendamisel on olnud väga olulisel kohal rahvusvaheline koostöö. Peamisteks koostööpartneriteks võib märkida Ida-Soome Ülikooli, Helsingi Ülikooli, Bergeni Ülikooli, Kalmari Ülikooli jt. Väitekirja kaitsmise järgselt on D. Volmeril plaanis keskenduda enam lisateenuste osutamise võimalikkusele apteekides, töötada välja kvaliteedistandardid apteegiteenuste osutamiseks ja otsida võimalusitihedamaks koostööks arstidega.    Tartu ülikooli arstiteaduskond vahendab, et Eestis kehtiva farmaatsiaseadusandluse kohaselt on reguleeritud nõuded apteegiruumidele, seal töötavatele inimestele ja apteegikaupadele (ravimid), kuid puuduvad eeskirjad apteegiteenuse kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks.   Perioodil 1993-2005 paranes nii apteegiteenuse kättesaadavus kui ka kvaliteet. Apteeke kirjeldati kui kaasaegseid tervishoiuasutusi, kus pakuti patsiendikeskset ravimitealast nõustamist. Proviisoreid peeti usaldusväärseks teabeallikaks ravimite ja kergemate haiguste alase nõustamise osas. Sarnaselt oma Põhjamaade kolleegidega avastasid ja lahendasid Eesti proviisorid oma igapäevatöös ravimiretseptidega seotud probleeme ja takistasid sellega ravimi ebasoovitavate ja patsiendi elu ohustavate toimete ilmnemist. Siiski ei olnud kõik apteegikülastajad alati rahul apteegis pakutud teenuse kvaliteediga. Rahulolematus võis olla tingitud apteegist saadud ebapiisava ravimiinformatsiooniga. Lisaks ootasid apteegikülastajad enam konkreetsele patsiendile suunatud teenust. Taimsete preparaatide alasel nõustamisel võib tõenduspõhise informatsiooni puudumine mõnikord takistada patsiendile piisava teabe pakkumist. Apteegikülastajate ootused apteegis pakutavate lisateenuste osas olid madalad. Vähe osati soovida ravimite korrektse kasutamise ja ravi tõhususe jälgimist proviisori poolt. Eelneva kogemuse puudumise tõttu ei näe Eesti patsiendid apteeki kohana, kus võiks toimuda patsientide ravimite kasutamise jälgimine, mis omakorda parandaks oluliselt medikamentoosse ravi kvaliteeti.    
