Heidmets: eripalgelised vaated takistavad Eesti hariduse arengut 
Toimetas Astra Kallasmaa Täna toimunud foorumil "Uue kümnendi väljakutsed – inimvara,  haridus ja regionaalareng. Eesti ja Euroopa vaade" esinenud TTÜ  professor Rainer Kattel ja TÜ professor Mati Heidmets tõid välja nende  meelest kõige põletavamad teemad, mis on haridusvaldkonna edenemise  nimel vaja kindlasti selgeks rääkida.  Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets: "Eesti hariduse arengut takistavad eripalgelised vaated olulistele otsustele.""Inimvara on Eesti kriitiline ressurss ning haridus on inimvara oluline  vääristaja, liigutaja ja suurendaja. Samas minu muljete kohaselt on  hariduse vallas mitmes olulises valdkonnas välja kujunenud suhteliselt  eripalgelised vaated – see on hakanud takistama otsustamist," lausus  Heidmets.Mati Heidmetsa sõnul on tekkinud mitmed vastuolulise  vaadete paarid. "Näiteks talentide teema. Me tahame, et Eesti noored  läheks maailm tarkust koguma, see on selge hoiak. Me tahame, et parim  maailma tarkus liiguks läbi Eesti ja jääks siia pidama.  Samas pelgame  ühesuunalist liikumist - kui nad lähevad ja ei tulegi tagasi, me pelgame  ka inglise keele domineerimist haridussektoris ning mõned meist  kardavad uut immigratsiooni." Järgmiseks küsimuseks on Heidmetsa  sõnul see, kas Eesti haridus on kuskile kaldus: "Selliseid sõnumeid on  kuulda. Liiga palju kõrgharidust ja vähe kutseharidust, palju  sotsiaaliat ja humanitaariat ning vähe loodusteadusi ja insenere jne.  Teine seltskond seevastu ütleb, et õppevaldkondade proportsioon on  summaarselt sama, mis ELi keskmine. Tänapäeva tööturg eeldabki järjest  rohkem sotsiaalset kompetentsi.  ELi eesmärk ongi suurendada  kõrgharidusega inimeste osakaalu.""Järgmised debatid, kus on  esindatud eri vaated, käivad selle üle, kas kõrgharidus peab olema  tasuta või tasuline, milline peab olema koolivõrk – kas loeb kodulähedus  või kvaliteet, milline on venekeelse hariduse roll," loetles Mati  Heidmets. "Erinevaid positsioone on palju. Mulle tundub, et Eesti  edasine areng on paljuski takerdunud selle taha, et me pole suutnud  nendes positsioonides kokku leppida."Mati Heidmetsa hinnangul  võiks Eesti Koostöö Kogu või Arengufondi  roll olla riigimeheliku pilgu  ja platvormi pakkumine  sellist tüüpi vastuoluliste vaadete  selgeksrääkimiseks. "Hea näide on haridusstrateegia - seda ei vea  haridusministeerium, vaid selle platvormi tekitas Eesti Koostöö Kogu.  Osalised on seal küll ministeerium, ülikoolid ja teised eksperdid." TTÜ professori Rainer Katteli hinnangul peaks Eesti andma kapitalismile vabaturu näo asemel oma näo: "Igas riigis on kapitalism iselaadne – kus on tugevad ametiühingud,  kus on töösturite ja riigi suhted iselaadsed jne. Euroopa ise on hea  mitmekesise kapitalismi kodu. Meil ongi vaja anda Eesti kapitalismile  mitte vabaturu isereguleeruv nägu, vaid enda nägu, mille elementideks on  inimesed, kes siin elavad". "Eesti viimase 20 aasta arengus on huvitav utoopiline paradoks – oleme  nõus sellega, et isereguleeriv majanduskeskkond tagab rahvastiku  säilimise ja taastootmise. Me pole tahtnudki luua sekkuvat riiki, mis  tegeleks rahvastiku säilimise ja taastootmisega. Me oleme endale selga  pannud nö kuldse hullusärgi,"  lausus Rainer Kattel.TTÜ  professor lisas, et täna väljendub vastandumine näiteks maksusüsteemis –  inimesele suunatud tegevused on kallid, kapitalile suunatud tegevused  aga odavad.5 Kattelli hinnangul kõige probleemsemat valdkonda:  Meeste tervisekäitumine ja sellega seonduvad soorollid. "Meeste  puhul kaotame 20 aastat elujõulist täisväärtuslikku elu," viitas Kattel  meeste varajasele surmale, kus tihti on põhjuseks alkoholism,   tööõnnetused  jne. "Sellega seondub traditsiooniliste ja iganenud  soorollide edasiandmine. Me raiskame nii  oma inimvara ja kvaliteeti."   Inimvara ääremaastumine. "140 000 inimest elavad ääremaal, kus  avalikud teenused on halvasti kättesaadavad, teenuste kvaliteet nõrk,  tööpuudus on suur ja elukvaliteet halb. Meil on niigi vähe tööjõudu -  kui laseme need 140 000 ääremaastuda, siis on see raiskamine," lausus  Rainer Kattell   Ülikoolide taastootmine, mis väljendub kaitstud doktorikraadide  arvus. "Eesti taastootmine on siin nõrk, osa valdkondi on välja suremas,  pole õppe- ja teaduskvaliteeti. Me ei saa siin ümber  migratsioonidebatist, välisspetsialistide kutsumisest."    Muulaste temaatika ja hariduslik ebavõrdsus. "Venekeelse  elanikkonna usaldus riigi vastu on madalam, samas on ka nende võimalused  madalamad. Valusaks küsimuseks on ka ligipääs haridusele. Oleme  situatsioonis, kus ääremaastumine ja muulaste tõrjumine ühiskonnast  hakkavad ise end taastootma."   
