Uuring: Eesti koolilapsed puuduvad tihti koolist ja kiusavad kaasõpilasi
Täna toimuval kaheteistkümnendal Tallinna kodurahu foorumil tutvustas sotsioloog Iris Pettai tänavu läbiviidud üleriigilist uuringut koolivägivalla kohta. Uuringust selgus, et 42 protsenti protsenti 17aastastest õpilastest puudus koolist koolitüdimuse tõttu ja rohkem kui poolte õpilaste kodus toimuvad peretülid. Koolivägivalla olemasolu tunnistas 80 protsenti õpilastest.Uuring hõlmas lapsi vanuses 12-17 ja nende vanemaid, ühtekokku küsitleti juhuvalimi alusel 1008 õpilast ja nende vanemat. Vastustest selgus näiteks, et koolist on puudunud koolitüdimuse tõttu käesoleval õppeaastal 7 protsenti 12aastaseid lapsi, 13aastastest 25 protsenti ja 17aastastest juba 42 protsenti. Noorimate ja vanimate õpilaste hinnangutest koolile ilmnes, et 12aastastest on kooliga rahul 93 protsenti, 17aastastest 88 protsenti. Väga kõrget rahulolu kooliga väljendas 12aastastest 35 protsenti ja 17aastastest 24 protsenti. Koolikiusu ohvriks oli langenud 38 protsenti 12aastastest ja 12 protsenti 17aastastest.Ühe probleemina tõi Pettai välja, et kooli turvalisuse probleemid saavad alguse kodudest: "Paljudes kodudes valitseb ebakindlus ja üle jõu käivad mured, nagu näiteks töötus, perevägivald, alkoholism – kõik see mõjutab ka laste käitumist koolis ja koolikohustuse täitmist." Rohkem kui pooled õpilastest tunnistasid, et nende kodus toimuvad peretülid. Füüsilist vägivalda ema ja isa vahel esines igas kümnendas peres.Kooli turvalisust ohustab ka riskiõpilaste kõrge osakaal: 45 protsenti põhikooli õpilastest on riskiõpilased, kel on tõsiseid raskusi õppimisega, palju põhjuseta puudumisi koolist või tõsiseid konflikte koolis (õpetajatega või kaasõpilastega) või kodus vanematega. Riskiõpilased ei tule ise toime tekkinud konfliktide ja probleemidega ning nad vajavad abi. Kolmanda kooli turvalisust ohustava probleemina tõi Pettai välja koolikiusamise – 80 protsendi õpilaste hinnangul kiusatakse tema koolis teisi õpilasi, iga neljas õpilane on aga ise kiusamise ohver. "Tervislik seisund on üks põhjuseid, mille tõttu lapsed koolist sageli puuduvad ja mis võib saada üheks edasijõudmatuse põhjuseks," märkis Pettai. "93 protsenti riskiõpilastest ja 85 protsenti tavaõpilastest on 2009/2010 õppeaastal tervislikel põhjustel puudunud. Iga viies riskiõpilane ja üheteistkümnes tavaõpilane on puudunud haiguse tõttu viis ja rohkem kordi." Pettai tõdes, et klassijuhataja on kõige olulisem usaldusisik, keda usaldavad rohkem kui pooled õpilased. Samas aga pöördub mure korral klassijuhataja poole vaid 38 protsenti õpilastest ning sotsiaalpedagoogi või psühholoogi poole vaid 5 protsenti.Lahendus: rohkem koostööd"Efektiivselt tuleb aidata riskiõpilast – nii lapse koolielu kui ka kodune elu peaks olema sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, sotsiaaltöötajate  jt. kontrolli all. Ühtlasi tuleb suurendada õpilaste usaldust ja julgustada neid abi otsima ning anda õpilastele õigeaegselt professionaalset abi ja ennetada allakäigutrepile astumist võimalikult varases staadiumis," loetles Pettai. "Tuleb aidata õpilasel selgusele jõuda oma sotsiaalsetes ja isiksuslikes oskustes ja suurendada õpilase sotsiaalset toimetulekut." 
