Miks koeral on suurem aju kui kassil
Toimetas Priit EnnetBriti teadlased on võrrelnud paljude imetajaliikide aju evolutsioonilist arengut ja jõudnud järeldusele, et mida ühiselulisem on loom, seda suurem on tema aju. Nii ongi näiteks koerte aju suurem kui kassidel nende teadlaste väitel just seepärast, et koertele meeldib rohkem üheskoos tegutseda, kassid aga käivad pigem omapäi. Oxfordi Ülikoolis tehtud uurimistöös püüti kaardistada eri imetajarühmade aju arengut viimase 60 miljoni aasta vältel. Analüüsiti enam kui 500 liiki, nii tänapäeval elavat kui ka fossiilide kaudu tuntut. Selgus, et kõige kiiremini on evolutsioonis kasvanud ahviliste aju. (Ahviliste alamseltsi kuulume ju õnneks ka meie teiega.) Heaks näiteks jõudsalt kasvanud ajuga loomadest on veel hobune, delfiin, kaamel ja koer. Aeglasemalt on aju suurenenud kassi, hirve ja ninasarviku eellasliinides. Seni on enamasti eeldatud, et aju suuruse suhe kogu keha suurusesse on kõigis imetajarühmades enam-vähem ühtemoodi kasvanud. Aga Suzanne Shultzi ja Robin Dunbari juhitud uurimistööst ilmneb, et nii see päris ei ole. Erinevused võivad nende meelest tuleneda sellest, et ühiselulised loomad peavad arvatavasti rohkem mõtlema – või kui soovite vähem inimlikustatud väljendit, siis rohkem andmeid töötlema. Sellest ka suurema aju eelis. Shultz ja Dunbar kirjutavad uurimusest USA teaduste akadeemia toimetistes (PNAS).  Vaata veel: Dogs Have Bigger Brains Than Cats Because They Are More Sociable, Research Finds (Science Daily)
