Ka loomad on üha aplamad
Toimetas Piret EhrenpreisUSA teadlased on võtnud vaatluse alla metsikult elavate rottide, laborites kasutatavate katseloomade ja koduloomade kaalu. Hämmastaval kombel ilmneb, et kõik need loomad, kes inimeste lähedal elavad, on viimaste aastakümnete jooksul märkimisväärselt kaalus juurde võtnud, vahendab Discovery.com.Kokku oli teadlastel vaatluse all kaheksa imetajaliigi 12 populatsiooni. Ajakirjas Proceedings of the Royal Society B uurimuse avaldanud Alabama ülikooli teadlase David Allisoni sõnul võib olla, et igal populatsioonil on erinevad põhjused, miks nad kaalus juurde on võtnud. Samas olid aga teadlased veendunud, et peab olema ka midagi, mis neid kõiki ühtmoodi mõjutab. Näiteks ilmnes, et rotid, kes elasid Baltimore’i tänavatel 1948. aastal olid 40 protsendi võrra kergemad kui nende järeltulijad aastast 2006. Siin on põhjuseks ilmselt prügi, millest nad toitu otsivad. Tänapäeval on see märksa rikkalikum ja toitvam. Samas võib põhjus olla ka selles, et kassid eelistavad väiksemaid rotte. Samuti on tänapäeva kassid kodus nii hästi toidetud, et nad ei vaevugi rotte püüdma. Samas tekitab endiselt küsimusi laboriloomade kaalutõus. Teadlased uurisid rotte, hiiri ja primaate, kelle dieet on laboris ometigi range kontrolli all. Samuti on dieet suuresti sama, mis aastate eest. Miks siis ikkagi ka need loomad üha paksemaks lähevad?Allison oletab, et võibolla on nad otsustanud lihtsalt mingil põhjusel rohkem süüa, või toimub seedeprotsess varasemaga võrreldes mingil põhjusel teisiti. Selle taga võib olla nii sisenõrenäärmete tööd mõjutavad kemikaalid, mõni viirus või muu haigustekitaja või näiteks temperatuur, milles loomi hoitakse. Tõendeid võib leida pea iga väite kinnitamiseks. Näiteks mõjutab sisenõrenäärmete tööd tributültiin, mida leidub värvides, millega kaetakse laevakeresid, et vähendada sinna kinnituva mereelustiku hulka. Selle sattumine hiire organismi on aga teinud loomakesed paksuks. Haigustekitajate poolelt on aga kurja juureks osutunud adenoviirus-36, millega nakatumine on pannud loomad kaalu koguma. Nimelt ilmnes, et peale ülemiste hingamisteede nakatamise kiirendab viirus ka rasvkoe rakkude kasvu ja tootmist.Mis puutub aga temperatuuri, siis sellega mängimist on farmerid kasutanud ära juba mõnda aega. Nimelt on sigade kasvatamisel täheldatud, et loomi ei tohiks hoida nii külmas, et nende keha peaks sooja hoidmiseks energiat kulutama. Samuti ei tohiks olla temperatuur nii kõrge, et sigade isu kahaneks. Allison oletab, et ilmselt on temperatuur tänapäeva kodudes ja laborites täpselt selles vahemikus, et see soodustaks aplust.     Allison sattus loomade kaalutõusu temaatikale pooleldi juhuslikult, kui uuris labori kasvatatavate marmosettide andmeid ning täheldas, et mida aeg edasi, seda rohkem on nad kosunud. Kokku uuriti 12 imetajate populatsiooni, võrreldes eraldi emaseid ja isaseid isendeid. Nende kõigi puhul ilmnes, et viimase kümne aasta jooksul on nende kaal tõusnud. Uuringutulemusi kommenteeris Arne Astrup Kopenhageni ülikoolist. Tema sõnul näitab loomade suuresti seletamatu kaalutõus seda, et ka inimeste aplust ei anna üheselt selgitada üksnes rämpstoidu söömisega. Barbara Corckey Bostoni ülikoolist tõdeb samuti, et ilmselt pole meil kaugeltki selged kõik aplust põhjustavad tegurid. Tema sõnul ei saa küll minna paksuks, ilma et söödaks liiga palju, aga endiselt jääb püsima küsimus, miks siis ikkagi süüakse ülemäära.
