Taustkiirgus toob teateid Suure paugu tagant
Toimetas Priit EnnetKüsimust, mis oli enne Suurt pauku, ei peeta enamasti üldse teaduslikuks küsimuseks. On eeldatud, et niiöelda "enne" Suurt pauku ei olnud aegagi olemas. Nüüd aga väidavad tuntud Briti füüsik Roger Penrose ja tema Armeenia kolleeg Vahe Gurzadjan, et on avastanud maailmaruumi täitvas taustkiirguses märke, mis näitavad, et "enne" oli olemas. Mikrolaineline taustkiirgus levib risti-rästi kogu universumis. Arvatavasti pärineb see ajast, mil universum oli ainult umbes 300 000 aastat vana. 1990. aastatel avastati taustkiirguses väikesi vaatesuunast sõltuvaid erinevusi, mis on seni tundunud olevat täiesti juhusliku jaotusega. Kes on näinud seda satelliitidelt tehtud ovaalset taevakaarti, see kujutab umbes ette neid juhusliku kujuga laigukesi ja muud siiruviirut, mis seal on (vt allpool). Penrose ja Gurzadjan on nüüd avastanud taustkiirguse kaardilt piirkondi, kus kiirguse varieeruvus on palju väiksem kui juhusliku jaotuse korral peaks olema. Nad peavad võimalikuks, et need väiksema juhuslikkuse piirkonnad on kujunenud hiigelsuurte mustade aukude kokkupõrke tagajärjel. Neis kokkupõrkeis on vallandunud tohutu kogus enamvähem ühtlast kiirgust. Penrose ja Gurzadjan arvutasid ka välja, millal need kokkupõrked võisid aset leida. Ja kummalisel kombel ilmnes, et mõned põrked on aset leidnud justkui enne Suurt pauku. Penrose'i ja Gurzadjani seletus on, et meie universumile alguse pannud Suur pauk ei tarvitse olla ainus suur pauk, mis eales kõmahtanud. Pigem on kõiksus tsükliline: suurest paugust tekib paisuv universum, see tõmbub tüki aja pärast jälle kokku, ning siis käib uus suur pauk ja sünnib uus universum. Ja nii edasi ja nii tagasi. Penrose ja Gurzadjan oletavad, et need mustade aukude põrked, mille jälgi me taustkiirguses näeme, leidsid aset meie universumile eelnenud universumis selle lõpuaegadel. Universumit täitev mikrolaineline taustkiirgus satelliidilt WMAP mõõdetuna. NASAVaata veel: Scientists glimpse universe before the Big Bang (PhysOrg)
