Venemaa Antarktika-uuringute kava: 700 miljonit eurot, neli uut laeva
Toimetas Mart ZirnaskVenemaa võttis hiljuti vastu riikliku Antarktika-uuringute arengukava, mille järgi plaanitakse aastaks 2020 muuhulgas renoveerida viis aastaringset ja kolm hooajalist uurimisjaama ning ehitada neli uut ekspeditsioonilaeva. Praegu hinnatakse kõigi plaanide maksumuseks 30 miljardit rubla ehk enam kui 700 miljonit eurot.Oktoobri lõpus duumas heaks kiidetud dokumendi järgi on Venemaal kavas täiustada võimalusi kliimavaatlusteks ning geoloogilisi ja geofüüsikalisi uuringuid olulistes mineraalide ja süsivesinike leiukohtades, vahendab ScienceInsider. Samuti plaanitakse edendada positsioneerimissüsteemi GLONASS (ГЛОбальная НАвигационная Спутниковая Система, toim.) – GPSi alternatiivi ja täiendust, mis töötati välja NSV Liidus ning mille satelliidid peaks Venemaa varasemate lubaduste kohaselt aastaks 2012 aastaks hõlmama kogu maakera.Et "süstemaatiliselt arendada [Venemaa] mõjukat kohalolu" lõuna polaaraladel, vajavad hoolt "füüsiliselt ja moraalselt kulunud" infrastruktuurid, mis valdavalt rajatud 1970.-80. aastatel. Nii näiteks peaks üks Antarktika uurimisjaamadest – Progress – saama 2013. aastaks juurde lennuraja; samuti plaanitakse kahe suusk- ja ratastelikutega lennuki baasil luua teisaldatav uurimiskeskus, mida saaks kasutada ka põhja polaaraladel.2012. aasta lõpuks plaanitakse renoveerida uurimislaev Akademik Karpinski. Valmima peaks ka neli uut laeva – nende hulgas 134meetrine ning 17 000 tonni kaaluv Akademik Trešnikov, mida praegu Peterburis ehitatakse. Praegune peamine polaaruuringute-alus, umbes sama mõõtu, ent juba 23aastane Akademik Fjodorov – mille hiljuti sättis töökorda Balti Laevaremonditehase Grupp – võidakse veel enne järgmise kümnendi lõppu vanaduspensionile saata.Tõsise probleemina viidatakse dokumendis seniste ekspeditsioonide käigus tekitatud jäätmetele – mille minematoimetamiseks on samuti tarvis uusi, suurema ladestuga laevu. Samuti hõlbustavat need regulaarseid laiaulatuslikke ekspeditsioone hiigelvähiliste, kalade ja kalmaaride varude hindamiseks Lõuna-Jäämeres.Kaugemas plaanis kuni 2030. aastani ulatuvates eesmärkides toonitatakse küll rahumeelset koostööd teiste riikidega – aga ka seda, et territooriumi jaotamisel peab Venemaale jääma võrdne õigus looduslikele ressurssidele, ning et Antarktika-uuringutes tahab suuriik siiski "oma liidripositsiooni kindlustada". Osundatakse, et uurimistööks Lõunapoolusel on neil võrreldes teiste riikidega rida eeliseid, muuhulgas suurima mandrijää-aluse järve, 4 kilomeetri paksuse jääkilbiga Vostoki avastamine ja senine uurimine "Venemaa tehnoloogiaid kasutades".Antarktika-uuringutest taandumine – kui võimalik majandusrisk – kahjustaks dokumendi järgi Venemaa mainet ning paneks "küsimärgi alla Venemaa Föderatsiooni kui riigi rolli". Nagu viidatakse, on venelased algusest peale kuulunud nn Antarktika Lepingu "juhtivate osapoolte hulka". (1959. aastal sõlmitud leping serveeris sealsed alad rangelt rahvusvahelisele teadustööle ning keelas seal muuhulgas igasuguse sõjalise tegevuse.)Nõukogude Liidu esimene ekspeditsioon Antarktika aladele leidis aset aastal 1955; esimene aastaringne uurimisjaam Mirnõi ehitati järgmisel aastal (ning ühel varastest ekspeditsioonidest veetis seal ajalehe Pravda korrespondendina suve ka kirjanik Juhan Smuul). Praegu töötab Lõunapooluse ümbruses Venemaa hallatuna viis aastaringset ja viis hooajalist jaama.Vaata veel:Arengukava terviktekst (Government.ru, vene k)New Antarctic Research Plan for Russia (ScienceInsider)
