Süsinikdioksiidi emissioonid langesid oodatust vähem
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Maailma süsinikdioksiidi emissioonid kahanesid Globaalse Süsiniku Projekti teadlaste analüüsi kohaselt 2009. aastal võrreldes eelmise aastaga 1,3%.    2009. projitseeritud ennustuse kohaselt oleks pidanud eelmisel aastal emissioonid langema poolteist protsenti rohkem – 2,8 % võrra. Õhkupaisatava CO2 hulga väike langus maskeerib aga suuri piirkondlikke erinevusi. Mil vanad tööstusriigid kannatasid majanduskriisi tagajärgede käes, vähenes arengumaade süsiniku ära kasutamise efektiivsus ning riikide majandus kasvas.   „Majandukasv on ainult osa probleemist. Uuring viitab, et arenevate tööstustega riigid kasutavad peamise energiaallikana järjest rohkem kivisütt, paisates õhku seeläbi rohkem süsihappegaasi,“ nentis töörühma liige Corinne Le Querre Ida-Anglia ülikoolist ERR-le. Mudelites oodati, et CO2 tõhusus kasvab aastaga 1,7%, kuid reaalselt paranes näitaja kõigest 0,7% võrra.   Tööstusriikide emissioonid langesid kõige enam Jaapanis (11,8%), Suurbritannias (8,6%), Venemaal (8,4%), Saksamaal (7%) ning Ameerika Ühendriikides (6,9%). Seevastu suurima tõusu tegi läbi Hiina (8%), India (6,2%) ja Lõuna-Korea (1,2%).   GCP teise suurima leiu kohaselt on metsaga kaetud alade vähenemisest tingitud õhkupaisatava vaba CO2 hulk langenud veerandi võrra. Euraasia parasvöötme metsade juurdekasv on juba aastaid kompenseerinud maakasutuse tagajärjel vabanevat süsinikdioksiidi kogust. Samas seovad vihmametsad aastas ruumala ühiku kohta kümme korda rohkem süsinikku.   Üleüldist langust seostataksegi Amazonase valgalal ning Indoneesias viimasel kümnendil vähenenud metsaraiega. „Tundub, et Brasiilia metsanduspoliitikad hakkavad ennast vaikselt ära tasuma, kuna näeme Lõuna-Ameerikas selget paranemise trendi. Indoneesias on aga alates 2005. aastast taas metsaraie hakanud hoogu koguma,“ märkis Le Querre. Samas hoiatab ta laiaplaaniliste järelduste tegemise eest, kuna maakasutuse muutuse (LUC) täielikku analüüsi ei ole seni tehtud.   Uurimuse kohaselt on emissioonide vähenemise näol tegu ainult ajutisega nähtusega. Enne majanduslangust suurenes emissioonide hulk aastas umbes 3%. Arvatakse, et pärast kriisist väljumist kasvab näitaja taas samale tasemele.  Hoolimata eelmise aasta jooksul toimunud 1,3% langusest kasvas CO2 konsentratsioon 387,2 osakeseni miljonist (ppm). Enne tööstusrevolutsiooni oli vastav näitaja 280 ppm, tõustes nüüd iga-aastaselt 2-3 ppm. Rahvusvahelise Kliimapaneeli arvutimudelite kohaselt tõuseb keskmine maapinna temperatuur sellise kasvu jätkudes aastaks 2100 nelja kraadi võrra.   Globaalse Süsiniku Projekti raport avaldati 21. novembril kõigest nädal enne Mehhiko pealinnas Cancunis toimuvat ÜRO kliimakonverentsi ajakirjas Nature Geosciences.  Vaata lisaks: GCP 2009. aasta süsinikuringe vaheraport 
