Ameerika insenerid lahkuvad pensionipõlve
Babyboomeriteks nimetatakse Ameerikas Teise maailmasõja järgsesse majanduse kasvulainesse sündinuid. Tänu soodsale elujärjele sündis toona palju lapsi ja sellest siis see järelliide "boomer". Samuti tänu soodsale elujärjele said nad ühtlasi rikkaks ja on mõnedel arvamustel seetõttu hellitatumad kui ükski teine täna elavast neljast põlvkonnast. Ühtlasi on babyboomerid paljus ka tänase tehnoloogiliselt rikka elujärje loojad, sest kui babyboomerid tööl käisid, loodi arvuti ja mobiiltelefon ja internet.Järgmisel aastal hakkavad need interneti ehitajad aga pensile minema. Hinnanguliselt on tegemist 18-aastase perioodiga, mille jooksul see põlvkond asub töölaua tagant tarbima sotsiaalabi ja tervishoiuteenuseid. Kuna neid on palju – hinnanguliselt 77 miljonit – ja neil on varasemaga võrreldes suuremad nõudmised, kasvab USA majandusele uus innovatsioonisurve, lahendamaks kuraditosina triljoni dollari suuruse riigivõla kiuste uute pirtsakate pensionäride vajadusi. Veelgi huvitavam probleem kasvab aga asjaolust, et ühtlasi siirdub pensionile 50 protsenti kõikidest inseneridest.Arvestades, et babyboomerite lapsed sündisid tehnoloogilise revolutsiooni pöörises suplevasse heaoluühiskonda, ja arvestades, et vahetu, pealekasvav põlvkond on oma sünnitajate suhtes reaktiivne, valisid paljud noored insenerihariduse asemel midagi pehmemat ja humanitaarsemat. Ja see võib anda peagi tõsise tagasilöögi.Nimelt kui ühiskond hakkab mingil ajaloolisel hetkel majanduslikult arenema, on tal esmalt tööjõud vabalt saadaval. Seetõttu baseerub esmane arengusamm tööjõuintensiivsete tööstusharude arengul. Mõtelge suurtele vabrikutele. Õige pea hakkab aga töökäte ülejääk ammenduma ja siis muutub ajakohaseks kapitaliintensiivse tööstuse arendamine. Mõtelge suurtele büroohoonetele. Seejärel jookseb seegi majanduse arengustiimul piirajasse ja lisainvesteeringud ei suuda enam majandust kasvatada, vaid see kulub olemasoleva keerukuse säilitamiseks. Mõned majandusteadlased nimetavad seda küpseks majanduseks, milles peamiseks arengustiimuliks saab olema innovatsioon. Leidlikkuse abil suudetakse sama toorme abil rohkem toota, mistõttu innovatsioonist, selle rahastamisest ja intellektuaalomandi kaitsest saabki arenenud ning küpsete majanduste nurgakivi.Kuna tehnoloogiline innovatsioon eeldab nii intellektuaalset leidu mõne hea idee näol kui selle sihipärast teostust mõne toote näol, survestab babyboomerite pensionipõli varasemast suuremal määral innovatsiooni teostajaid. Kahjuks vajab tehnoloogilise innovatsiooni distsipliin suuresti inseneriteadust. Arvestades statistikat, mille järgi peab tänane töötaja tegema aastas keskmiselt kaheksa nädala võrra rohkem tööd, omamaks sama sissetulekut kui 30 aastat tagasi, on kaasaegsete inimeste töövõime juba niigi õhukeseks venitatud. See omakorda tähendab, et tõenäoliselt ei maksta noorele insenerile ka kuigi head palka, võrreldes pensionile siirduva vanema inseneriga. Sellel on kaks kurba tagajärge. Vähema palga pealt saab riik vähem vahendeid pensionäride eest hoolitsemiseks. Ja teiseks kasvab tehnoloogilisest arengust sõltuval riigil inseneride puudus.CNNi poolt kokku loetud parimate töökohtade edetabeli kolmekümnest järgmise 10 aasta jooksul kiiremini kasvavatest ametitest kümme on inseneride omad ja kümme on seotud tervishoiuteenustega. Saate isegi aru – ühtesid on vaja babyboomerite abistamiseks ja teisi nende asendmiseks. 
