Füüsikud püüdsid antiaatomid magnetpurki
Toimetas Priit EnnetTeadlastel on esimest korda õnnestunud hoida antiainet natukenegi aega alles. Euroopa osakestefüüsika keskuses CERNis hoiti antivesiniku aatomeid magnetvälja abil väikeses ruumiosas enam-vähem paigal küll ainult vähem kui viiendiku sekundit, aga teadlased on saavutatuga väga rahul. "Oleme ekstaasis," ütles rahvusvahelise teadlasrühma esindaja Jeffrey Hangst. Rühm kirjutab viis aastat väldanud töö tulemustest ajakirjas Nature.Antiainet on väga keeruline säilitada ja hoida, sest niipea kui antiaineosake tavalise aine osakesega kokku puutub, kaovad mõlemad, nii et ainult hele sähvatus jääb järele. Antiaine on aine, mis koosneb enam-vähem samasugustest osakestest nagu tavaline ainegi, ainult et osakeste elektrilaeng on tavaaine osakestega võrreldes vastasmärgiline. Antiainet on enamasti loodud ja kohatud üksikute elementaarosakeste kaupa. Üksikute antielektronide ehk positronide voogu kasutatakse ka meditsiinis positronemissioontomograafides. Keerulisem on aga antiosakesi antiaatomiteks kokku panna. 2002. aastal saavutasid CERNi teadlased sel alal läbimurde, kui suutsid luua korraga tuhandeid antivesiniku aatomeid. Need koosnevad negatiivse laenguga antiprootonist ja selle ümber askeldavast positiivse laenguga positronist. Nüüd õnnestus Gorm Andresenil ja ta kolleegidel antivesinikku magnetvälja abil kinni hoida. Kui tehnikat täiustatakse ja tõhusamaks tehakse, saab hakata antiaatomite omadusi paremini mõõtma. Antiaatomite omadusi tahavad teadlased mõõta muu hulgas selleks, et uurida fundamentaalsete füüsikateooriate kehtivust ja neid vajaduse korral edasi arendada. Ikka selleks, et me paremini mõistaksime maailma, milles elame. Annihilatsioonidetektoris ALPHA tehtud pildil kaovad "magnetpurki" püüdmata antivesinikuaatomid kokkupuutel tava-ainega (annihileeruvad), tekitades kiirgust. Vasakul ja paremal vaated eri suundadest. CERN/AP/Scanpix Vaata veel: Antimatter held for questioning (Nature)
