Sajandeid linnaelu on muutnud inimeste immuunsüsteemi tugevamaks
Toimetas Piret EhrenpreisLinnaelu pole alati nii tervist kahjustav, kui arvata võiks. Teadlased on kindlaks teinud, et sajandeid linnades elanud inimeste immuunsüsteem on muutnud nii mõneski mõttes tugevamaks. Tiheli koos olles tuli lihtsalt paratamatult kõiksugu nakkustega sagedamini kokku puutuda. Selle tulemusena on põlvkondade kaupa linnades elanud inimeste järeltulijad täna paljude haiguste suhtes vastupidavamad kui näiteks metsarahvad, vahendab National Geographic.    Briti teadlastel oli hüpotees, et kui linnades puutusid inimesed tihedamalt kokku, siis järelikult oli ka haiguste levik kiirem. Lähtudes evolutsiuooniteooria põhitõdedest, võib seega eeldada, et need, kes sellistes oludes haigused üle elasid, said ilmselt järglasi, kes olid samuti pärinud tugevama vastupanuvõime. Seega võiks olla väga urbaniseerunud piirkondade elanikud üha parema immuunsüsteemiga.Kena väide küll, aga sellele tõestuse otsimine osutus keeruliseks. Briti University College Londoni paleobioloog Ian Barnes uuris selleks DNA proove, mis olid võetud 17 linnastunud piirkonnas elavalt inimgrupilt Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Täpsemalt uuris Barnes, kas proovides esineb geene, mis viitavad näiteks resistentsusele tuberkuloosi, leepra või troopilistes piirkondades liivakärbse hammustusega leviva raske haiguse suhtes. Samal ajal uuris teine teadlaste rühm, kus asusid neis piirkondades vanimad linnad. Näiteks Türgi Çatal Hüyüki asundus Anatolia piirkonnas on 8000 aastat vana. Samas pole Sudaani lõunaosas asuv Juba linn isegi mitte saja-aastane. Ilmnes, et piirkondades, mis olid juba aastatuhandeid linnastunud, leiti sagedamini ka tuberkuloosiresistentsusele viitavaid geene. Samas näiteks saamide seas Skandinaavias või Malawi elanike seas Aafrikas geen sellise sagedusega ei esinenud. Liiga agressiivne immuunsüsteemPennsylvania State Univeristy epidemioloog Andrew Read tõdes, et tegu on asjaliku uurimusega, kuid ometi tõstatab see ka terve rea küsimusi. Näiteks, kui linnastumine tõi esile resistentsusgeeni edasikandumise, siis pidi see tulema millegi arvelt. Teisiti võinuks see geen olla levinud juba kohe algusest peale. Tema hinnangul võib olla, et resistentsusgeen põhjustab immuunsüsteemi ülereageerimist. Nii tahaks immuunsüsteem rünnata ka siis, kui tegu on näiteks täiesti ohutute asjadega, kas või näiteks maapähklite või õietolmuga. See selgitaks, miks inimesed on muutunud kõiksugu allergiatele vastuvõtlikumaks.  Readi sõnul võiks see olla linnas elavatele allergiate ja artriitide käes kannatavatele inimestele väikesekski lohutuseks. Tõenäoliselt ei ähvarda neid vähemalt surm tuberkuloosi läbi.Briti teadlaste uurimistöö tulemused avaldati ajakirja Evolution septembrinumbris.
