Evolutsiooni pöördepunkt leidis aset sadu miljoneid aastaid varem
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Šotimaalt leitud kivimeid uurides avastasid teadlased, et keerukamate elusolendite evolutsiooniks vajalik hapniku hulk oli olemas juba ligikaudu 400 miljonit aastat varem, kui seni arvatud.   Kuigi varaseimad leitud fossiilid tõestavad, et elu tekkis Maal juba 3,8 miljardit aastat tagasi, ei olnud see siiski midagi keerulisemat, kui mikroobidest koosnev roheline lima. Arvatakse, et keerulisemate eluvormide tekkimiseks vajalik hapniku hulk muutus piisavaks alles suhteliselt hiljuti – 800 miljonit aastat tagasi. Ajakirjas Nature ilmunud artikkel lükkab selle väite ümber.   John Parnelli juhitud geoloogide rühm otsis Šoti mägismaadelt iidseid kivimeid, kus leiduks jälgi iidsete bakterite elutegevusest. Kunagiste minimalistlike eluvormide abil saab kindlaks teha, kui palju hapnikku 1,2 miljardit aastat tagasi õhus leidus. Toona kasutasid bakterid energia saamiseks enamikele tänapäevastele eluvormidele mürgist väävliühendit sulfaati.   Väävli kasutamine energiaallikana on aga tunduvalt ebaefektiivsem, kui hapniku abil toiduks sobilike ühendite lõhkumine. Energiat efektiivsemalt tootvad eluvormid said kujunema hakata alles selleks piisava vaba hapniku olemasolul. Geoloogid leidsid nüüd aga veenvaid tõendeid, et sellised organismid eksisteerisid juba 400 miljonit aastat varem, kui seni tõestatud.   Teadlased reaalseid fossiile tegelikult ei näe, vaid ainult keemilisi jälgi bakterite kunagisest olemasolust ning nende energia saamiseks kasutatud väävlit. Raudpüriidi ehk kassikulla analüüs näitas, et seal leidub küll väävli aatomeid, kuid erinevate massidega. Ainsana saab seletada seda asjaolu, et juba toona eksisteeris kahte tüüpi baktereid. Ühed lagundasid väävli ja hapnikku ühendit sulfaati, mil teised jällegi muutsid tekkinud sulfitit sulfaadiks tagasi.   Tõendid säärase keemilise reaktsiooni olemasolust saavad viidata vaid sellele, et atmosfääris oli antud hetkeks juba edasise evolutsiooni toimumiseks piisavalt hapnikku. Täpselt sama palju, kui oli seda Kambriumi plahvatuseks kutsuva epohhi ajal, mil tekkis plahvatuslikult uusi hulkrakseid taimeliike ning primitiivseid loomi. Seega jääb mõistatuseks, miks ei leidnud see aset juba tunduvalt varem.   Ühe võimalusena pakub töörühm välja, et enne seda takistas liigilise mitmekesisuse teket jääaeg. Nimelt pärineb seni varaseim avastatud hulkrakse fossiil 555-miljoni aasta tagusest Edicarani perioodist, mis märgib viimase globaalse jääaja lõppu. Seega oli varase evolutsioonihüppe toimumiseks vaja hapnikust midagi enamat ning Ediacarani ajal tekkinud fauna viitab, et need kaks on kuidagi seotud.   Töörühma uurimus ilmus 10. novembril ajakirjas Nature.  
