Unistamine teeb õnnetuks
   Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Harvardi ülikooli psühholoogide korraldatud uurimuse kohaselt teeb minevikust ning tulevikust mõtlemine õnnetuks, kuid sellele vaatamata kulutavad inimesed unistamisele peaaegu poole oma ärkveloleku ajast.  Erinevalt loomadest veedavad inimesed suure hulga oma ajast mõeldes millestki, mis vahetult nende läheduses tegelikult ei toimu. Minevikus toimunud sündmuste analüüsimine ning tuleviku planeerimine tundub olevalt aju üks vaikimisi toimuvaid ülesandeid.  Kuigi see evolutsiooni üks suurematest saavutustest võimaldab inimestel õppida, arutleda ning oma tegevust ette planeerida, võib see tulla valusa või õnnetuks tegeva hinnaga. Mitmete filosoofiliste õpetuste ning religioonide kohaselt on unistav mõistus üks õnnetu mõistus. Harvardi ülikooli psühholoogide poolt korraldatud uuringu kohaselt tundub sellel tõepõhi all olevat.  „Meil tuleb leppida, et osa uitlevatest mõtetest on eluks hädavajalikud ning seetõttu õnnetu olemine on vältimatu,“ tõdes üks uurimuse autoritest Matthew Killingsworth ERR-le. Oletuse kontrollimiseks töötasid tema ning Daniel Gilbert välja iPhone rakenduse, mis küsis juhuslike ajavahemike tagant uurimuses osalejate käest, kui õnnelikud nad 100-pallisel skaalal on. Samuti, mida nad hetkel teevad, kas nad mõtlevad millestki muust ning kui positiivsed need mõtted on.  Küsitluses oli võimalik osalejatel valida 22 erineva tegevuse seast nagu jalutamine, vestlemine ning söögi tegemine. Selgus, et keskmiselt veedavad 46,9% oma ärkveloleku ajast mõeldes tegevustest või plaanidest, millega neil olevikus mingit pistmist ei ole. Mõtted uitlesid kõikide tegevuste, välja arvatud armatsemise puhul vähemalt 30% ajast. "Millestki muust mõtlemine tundub olevat seega harjumuspärane tegevus," kinnitas Gilbert.   Kõige õnnelikumad on inimesed uuringu kohaselt samuti armatsedes, sellele järgnesid jalutamine ning sotsiaalsed vestlused. Kõige õnnetumad on inimesed seevastu magades, tööl olles või koduarvutit kasutades.  Samuti näitas uuring, et unistamine ei ole lühiajalises plaanis meeleolu tõstev – katsealused olid õnnetumad, kui nende mõtted kusagil mujal olid. Statistika kohaselt tingis unistamine hiljem meeleolu languse, mitte vastupidi. See tähendab, et hetke nukrus ei tekitanud fantaseerimist, vaid vastupidi.  Psühholoogide hinnangul tuleneb ainult 4,6% inimese hetke õnnelikusest tegevustest, mida ta parasjagu teeb. Samal ajal põhjustavad 10,8% õnnelikusest mõtted, millest ta parasjagu mõtleb. Selline   põhjuse ning tagajärje järgnevus ei ole kooskõlas enamike selles valdkonnas tehtud töödega. „Samas ei ole seni ka keegi meeleolu muutusi nii vahetult jälginud,“ ütles Killingsworth.  Lähteandmestik koosnes 2 250 täiskasvanust keskmise vanusega 34 elusaastat. Ligi 59% osalejatest olid mehed ning 74% elas Ameerika Ühendriikides. Selle alusel on ka Killingsworthi ja Gilberti uurimust kritiseeritud, kuna traditsiooniline iPhone'i omaja ei pruugi esindada elanikkonna enamust. Terves kogutud andmestikus leidub umbes veerand miljonit sissekannet 5,000 inimeselt 83 erinevast riigist. "Midagi nii mastaapset ei ole varem tehtud," rõhutab Killingsworth ja viitab edasistele analüüsidele.  Seega hoolimata esitatud kriitikast soovitab Killingsworth siiski õnnelikum olemiseks üritada hetkes elada: „Vaimse heaolu saavutamiseks on „päeva püüdmine“ parim lahendus. Samas tuleks nii palju kui vaja, kuid mitte rohkem, ka tuleviku ning mineviku peale mõelda.“  Töörühma uurimus ilmub 12. novembril ajakirjas Science.  Vaata lisaks: iPhone rakendus aadressil trackyourhappiness.org    
