Ultraviolettkiirgus küpsetab vaalu
Toimetas Piret EhrenpreisTeadlased uurisid lähemalt 150 vaala California lahes. Vaatluste käigus tehti vaaladest fotosid ja koguti nahaproove. Need näitasid, et hiiglaslikel imetajatel esinesid päikesepõletusest samasugused villid nagu rannas end üleküpsetanud inimesel. Seejuures esines nahakahjustusi tumedama nahaga vaaladel vähem kui nende heledamatel liigikaaslastel, vahendab BBC.Uurimisrühma huvitas ennekõike üha suureneva ultraviolettkiirguse mõju metsikule loodusele. Vaalad leiti olevat sobivad uurimisobjektid just seepärast, et nad peavad tulema veepinnale hingama, suhtlema ja järglasi toitma. Seega on nad päikese mõjuväljas võrdlemisi suure osa ajast.Kolme aasta jooksul uuriti lähemalt sinivaalu, kašelotte ja heeringavaalu. Vaala nahast tehti üliteravaid pilte ning võeti ka proove sealt, kus see tundus olevat otsekui villis.Täpsemal uurimisel selguski, et villide tekke taga oli päike. Põletuse käes kannatas rohkem heledama nahaga sinivaalu kui tumedama nahaga heeringavaalu. Põhjuseks tõsiasi, et tumedanahalistel vaaladel on rohkem rakke, mis toodavad tumepruuni pigmenti ehk melaniini. Ilmnes, et kui inimestel kutsub pigmendi tootmise esile just UV-kiirgus, siis samuti on see ka vaaladel.Uuringuperioodi vältel panid teadlased tähele, et sinivaalade nahakahjustused muutusid aja jooksul tõsisemaks. Miks see nii oli, seda teadlased täpselt ei tea. Üks võimalik põhjus on, et aastate jooksul muutus UV-kiirgus tugevamaks. Uuringu käigus ei ilmnenud siiski, et nahapõletus oleks toonud vaaladel kaasa nahavähi. Küll aga jätkavad teadlased uuringuid, et saada teada, kuidas reageerivad vaalad sellele geneetilisel tasandil. Nii loodetakse saada aimu päikesepõletuse pikaajalistest tagajärgedest.On tõenäoline, et UV-kiirguse tõttu kannatavad teisedki liigid. Ennekõike on silmas peetud just karvutuid liike, näiteks mereimetajad, kes elavad poolustel, kus osoonikihi hõrenemine on kõige suurem
