Neandertallase ja inimese aju eristusid esimesel eluaastal
Toimetas Mart ZirnaskNeandertallase ja kaasaegse inimese ajud on enam-vähem ühesuurused ja näivad ka tervikuna võrdlemisi sarnastena. Kummagi aju arenguetappide mudeldamine arvutil näitas, et nendevahelised erinevused kujunevad peamiselt esimesel eluaastal – perioodil, mis paneb suuresti paika ka inimese (või inimlase) vaimse võimekuse.Neandertallase ja kaasaegse inimese vaimsete võimete erinevus või sarnasus pakub antropoloogidele endiselt viljakat vaidluspinnast. Ühe argumendi põhjal võiks enam-vähem ühesuurune aju tähendada ka samaväärset nupukust; Saksamaal asuva Max Plancki instituudi teadlaste äsja ajakirjas Current Biology avaldatud uurimus võimaldab sellele aga omakorda vastu vaielda.Saamaks pilti aju arenguprotsessidest, analüüsis antropoloog Philipp Gunzi juhitud töörühm arvutijäljendeid 58 kaasaegse ja 11 fossilistunud inimlase ajust; neist võtmetähtsust omav oli seejuures rekonstrueeritud umbes 40 000 aasta eest elanud neandertallasest väikelapse koljust. Teadlasi ajendas tõik, et võimalikud erinevused aju varases arengus peegeldavad ilmselt muutusi tähtsamates juhteteedes – võrgustikus, mille kaudu eri ajupiirkonnad omavahel ühenduses on. Just selle võrgustiku väljakujunemine mõjutab inimese vaimset võimekust kõige enam. "Ja on ebatõenäoline, et neandertallased nägid maailma samamoodi nagu meie," rääkis uurimisrühma juht, antropoloog Philipp Gunz instituudi pressiteenistusele.Mis seda näitas? Enam kui kahe miljoni aasta taha ulatuvate fossiilide põhjal on inimlaste aju evolutsiooni käigus üksjagu kasvanud, samas kui seda kaitsev ajukolju on jäänud üsna algupäraseks – pikerguseks, justkui väljavenitatuks. Arvutisimulatsioonide järgi iseloomustas säärane väljavenitatus nii neandertallase kui homo sapiensi ajukoljut juba sünnihetkel (küll on neandertallaste erijooneks mõnevõrra suurem nägu). Ent: pärast seda, esimese eluaasta jooksul, omandas kaasaegse inimese pea äratuntava ümaruse – teisisõnu, peamise tunnuse, mis meid selles osas ka fossiilistunud eellastest eristab.Õhukese ja veel mitte täielikult luustunud kolju kuju määrab sellises vanuses suuresti just aju enese kasvamine. Kui aga see etapp aju arengu arvutisimulatsioonis üldse vahele jäeti, oli tulemuseks täiskasvanud neandertallasega märkimisväärselt sarnane homo sapiensi ajujäljend. "Täiskasvanud inimeste ajukolju selgelt ümar kuju on seega suuresti tagajärjeks sellele varasele arenguetapile, mis neandertallastega võrreldes erines," resümeeris Gunz.Varem on sama uurimisrühm avastanud, et pärast esimest eluaastat on tähelepanuväärselt sarnased inimese ja šimpansi aju arengumustrid. Nüüd näikse see laienduvat ka neandertallasele, ehk: just ajukolju "ümardumise" faas eristab homo sapiensi mitte ainult šimpansist, vaid ka neandertali inimesest.Kevadel publitseeriti põhjapanev uurimistöö, mille järgi kaasaegsel inimesel ja neandertallasel oli kuni 4% ühiseid geene. Gunzi uurimisrühm spekuleerib siin võimaliku seosega: "kõrvalehüpe" andis varasele homo sapiensile järglasi, kellel oli muuhulgas ka teisiti arenenud aju. Kuna see – eelnevast lähtudes – väljendus ilmselt aga kahanenud, mitte tõusnud nutikuses, kujunes järgnevate põlvedega dominantseks ikkagi seesama ümar pea, mis kõigile meile peeglist vastu vaatab. Koos sinna sisse peidetud vaimsete võimetega. "See avastus ütleb rohkem meie endi kui neandertallaste kohta," viitas Gunz.Vaata veel:Brain Development After Birth Differs Between Neanderthals and Modern Humans (Current Biology, november 2010)
