Rakendusuuringud on kõrgkooli lahutamatu osa
Rakendusuuringutega tegelemine on kõrghariduse üks oluline kvaliteediindikaator. Vajaliku kompetentsuse arendamine kõrgkoolis on eelduseks uuringutes osalemisele ja lepingulistele uurimistöödele ettevõtete vajadustest lähtudes. Tallinna Tehnikakõrgkoolis koordineerib rakendusuuringuid Teadus-Arendusnõukogu.Uuringud nõuavad kulutusi ja seega on oluline ettevõtete huvi uuringute vastu eelnevalt määratleda. Tähtis on leida ka täiendavaid finantseerimisallikaid. Teadustööd toetavad kooli ja ettevõtte lepingud, riiklikud ja rahvusvahelised programmid ning koostööprojektid, kirjutab Anne Kraav, Tallinna Tehnikakõrgkooli arendusprorektor ajakirjas Inseneeria. Tallinna Tehnikakõrgkoolis loodud tehnoloogiasiirdekeskuse (TSK) tegevust toetab EAS programmi Spinno kaudu. TSK põhiülesandeks on tegeleda intellektuaalse omandi kaitse küsimustega ja aidata kaasa teadustöö kommertsialiseerimisele. Koolil on seitse kasuliku mudeli/kaubamärgi tunnistust. TSK koordineerib ka innovatsiooniosakute (suurusega 50 000 krooni) programmi, mis võimaldab väike- ja keskmise suurusega ettevõtjal leida koostöös kõrgkooliga innovaatilisi lahendusi. Hea on tõdeda, et oleme ettevõtjaid aidata saanud.Osalemine rahvusvahelistes võrgustikes aitab kaasa ühistegevusele ja uutele algatustele rakenduskõrgkoolide vahel ning Euroopa programmidepõhise toetuse saamisele. Suurepärast võimalust pakub rakenduskõrgkoolide koostöövõrgustik EURASHE (European Association of Institutions in Higher Education), UASNET (University of Applied Sciences Network) jt. Need koostöövõrgustikud pööravad põhitähelepanu esimese tsükli tööhõive teemadele, Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele, rakenduskõrgkoolide rollile – tihedale koostööle ettevõtetega, rakendusuuringutega tegelemisele ning õppe- ja teadustöö sidustamisele.Avatud ühiskond nõuab nii õppejõududelt kui ka üliõpilastelt pidevat kohanemist muutustega, loovust ja suurt õppimisvõimet. TTK osaleb üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsusprogrammis Erasmus. Elame avatud maailmas ja seepärast on välismaal õppimise ja praktiseerimise kogemus oluline lisaväärtus tööjõuturul. ELi programmi Erasmus toel on TTK üliõpilased saanud õppida pea poolesajas partnerkõrgkoolis ja sooritada praktikat välisfirmades üle Euroopa.Osalemine Põhjamaade ja Balti riikide kõrgkoolide võrgustikus NordPlus on olnud tulemuslik. Programmis osalemine võimaldab korraldada üliõpilaste ja õppejõudude külaskäike partnerkõrgkoolidesse Islandil, Taanis, Norras, Rootsis, Soomes, Lätis ja Leedus. Need võrgustikud ühendavad nii kitsamaid erialasid (nt jäätmemajandus, materjaliteadus) kui ka arendavad erialade koostööd inseneeria, ärijuhtimise, logistika ja kommunikatsiooni valdkonnas. TTK koordineerib Leonardo da Vinci projekti "APJ-multimeedia tarkvaraga kompetentsikeskus". Projekti märksõnaks on SYMplus tarkvaral põhinev innovatiivne tehnoloogiasiire.TTK osaleb ka 7. raamprogrammis. Projekt B2B LOCO hõlmab riike Baltimaadest Balkanini ja selle eesmärgiks on rajada logistikakompetentsi võrgustik – koondades eri tüüpi väikeseid/keskmise suurusega ettevõtteid: transpordi- ja logistikafirmad ning tootmis- ja jaemüügifirmad. Projekti raames luuakse rahvusvaheline vilistlaste IT-keskkond.Eesti kõrghariduses toimuva mõistmiseks peaks meid vaatama Euroopa või õieti maailma kontekstis. Muutused ühiskonnas nõuavad nii üliõpilastelt kui ka õppejõududelt pidevat kohanemist uute olukordadega, aga annavad samas ka uusi võimalusi eneseteostuseks. Globaliseeruvas maailmas oleneb kõrgkooli edukus tema liikmeskonna võimest pidevalt areneda. Rakenduskõrghariduse tugevus on teoreetilise õppe ja praktika mõistlik tasakaal õppekavas. Vaadates tänasest homsesse läbi tudengi silmade, saame lubada, et siin kõrgkoolis kogutud teadmised annavad võimaluse leida omandatule praktilist rakendust. Vaata veel: ajakiri Inseneeria
