Kuidas keel, nõnda suhtumine
Toimetas Priit EnnetKas teile maitseb jäätis? Aga saldējums? Gelato? Kui andsite neile küsimustele erineva vastuse, siis illustreerib see võib-olla asjaolu, et keel, mida kasutame, mõjutab meie arvamusi ja eelistusi. Just niisugusele järeldusele – keel mõjutab eelistusi – jõudsid hiljuti Ameerika psühholoogid. Nende tehtud katsetest tuli välja, et katseisikute suhtumine teistesse etnilistesse rühmadesse sõltub sellest, mis keeles test teha. Harvardi Ülikooli teadlased lasid katseisikutel sooritada niinimetatud teadvustamata seoste testi, milles vilgutatakse nende ees ekraanil sõnu, mida nad peavad välkkiirelt, ilma pikemalt mõtlemata eri kategooriatesse liigitama. Seesuguseid teste kasutatakse viimasel ajal üsna laialdaselt selleks, et välja selgitada inimeste niiöelda instinktiivseid suhtumisi. Psühholoogid Oludamini Ogunnaike, Yarrow Dunham ja Mahzarin Banaji tegid testi Ameerikas elavate hispaaniakeelsete inimestega ja Marokos elavate araablastega. Marokolastele näiteks vilgutati vaheldumisi marokopäraseid ja prantsuspäraseid isikunimesid, nagu Hassan või Fatimah või siis Jean või Marie. Ja nende vahele omakorda juhuslikus järjekorras niiöelda hea tähendusega sõnu nagu õnnelik või kena ja niiöelda halva tähendusega sõnu nagu vihane või õel. Aga kategooriaid, millese kõiki neid nelja tüüpi sõnu tuli liigitada, oli ainult kaks. Ühte kategooriasse kuulusid marokopärased nimed ja heatähenduslikud sõnad, teise prantsuspärased nimed ja halvatähenduslikud sõnad. Järgmises testivoorus olid aga kokku kategoriseeritud maroko nimed ja halvad sõnad ning prantsuse nimed ja head sõnad. Sellest, kui kiiresti katseisik vastuseid andis, tehti järeldusi selle kohta, kui hästi või halvasti ta oma või võõrasse etnilisse rühma suhtus. Ja tuli välja – taas marokolaste näidet tuues –, et testi araabia keeles tehes suhtusid marololased kaasmaalastesse paremini kui prantslastesse. Aga kui testi tehti prantsuse keeles, ei tulnud seda suhtumisevahet esile. Aga see ju tähendabki, et keel tõenäoliselt mõjutab suhtumist! Üks esimesi ja tuntumaid keele ja mõtlemise seostatuse hüpoteesi väljakäijaid oli 1930. aastatel Ameerika keeleteadlane Benjamin Lee Whorf. Aga meie aja teadlased kirjutavad oma uurimistulemustest nüüd ajakirjas Journal of Experimental Social Psychology. Vaata veel: Responses shift when changing languages (PhysOrg)
