Kiviaja inimeste tööriistaarendus takerdus mõtlemisvõimesse
Toimetas Mart ZirnaskKiviaja inimestel kulus jämedalt kaks miljonit aastat, et arendada algelistest raienugadest välja märksa elegantsemad pihukirved. Ammuseid tööriistavalmistamise võtteid arvutisensorite abil matkinud uurimisrühm pakub, et kiiremat innovatsiooni ei takistanud mitte käeline koordinatsioon, vaid varasema aju võimetus piisavalt keeruliselt mõelda.Paari miljoni aasta taguste käsitöövõtete imiteerimine on peenike ülesanne: neuroteadlastest, arheoloogidest ja antropoloogidest koosnenud uurimisrühm vajas selleks lisaks arvutianalüüsile ka vastavat "oskustöölist", kes, sensoritega varustatud kindad käes, ammused tööriistad valmis täksis. Sedasi loodi kaht tüüpi vanema paleoliitikumi ajastu esemeid: juba 2,5 miljoni aasta eest kasutatud nn Olduvai kultuuri raienugasid ning umbes pool miljonit aastat tagasi oma elegantseima kuju saavutanud Acheuli kultuuri pihukirveid. Neist esimeste saamiseks täksisid inimlased lihtsalt välja kilde munakivi- või laamakamakast, teised seevastu vajasid kannatlikumat nikerdamist kahe teritatud kivi abil.Pihukirved hõlbustasid oluliselt nii meie eellaste jahilkäimist, enesekaitset kui ka paljusid rutiinseid toimetusi. "Algupärastelt riistadelt nendeni jõudmine oli ulatuslik tehnoloogiline hüpe," mõtiskles urimisrühma juhtinud Londoni Imperial College'i neuroteadlane Aldo Faisal.Ent – see innovatsioon vältas kaua, jämedalt kaks miljonit aastat. Ühe levinud käsitluse kohaselt tuleks põhjuseid otsida tolleaegsete inimlaste kesisest motoorikast. Faisali uurimisrühma imitatsiooni põhjal see idee siiski ei klapi: arvutianalüüsist ilmnes, et nii lihtsama kui keerukama tööriista valmistamine nõudis käelabalt ja käsivarrelt enam-vähem võrdväärset osavust. Küll aga tuletasid teadlased mõlemat tegevust analüüsides, et kirves vajas keerukamat ajutegevust. Ehk, see on kinnitus teisele varemgi pakutud teooriale, mille järgi kahe miljoni aastase "lünga" põhjustas just arenev aju, mis elegantsema tööriista modelleerimisega esialgu hätta jäi.Tõsisemat koormust sai seejuures ajupiirkond, mis lisaks keerulistele käeliigutustele kontrollib osalt ka keelelist eneseväljendamist ja häälepaelu. Selle põhjal pakuvad teadlased, et tööriistade edenemisega paljuski paralleelselt pidi arenema ka keel – sest mõlemad vajasid keerukat mõtlemist. "See teeb kogu vanema paleoliitikumi meie jaoks pöördeliseks," rääkis Faisal.Uurimisrühm plaanib sama tehnoloogiat kasutades võrrelda ka erinevaid neandertallaste valmistatud tööriistu, saamaks nõnda pilti nendegi aju evolutsioonist. Esimest eksperimenti analüüsinud artikkel ilmus ajakirjas PLoS ONE.Vaata veel:The Manipulative Complexity of Lower Paleolithic Stone Toolmaking (PLoS ONE, november 2010)Stone Age Humans Needed More Brain Power to Make Big Leap in Tool Design (Science Daily)
