Kerassüsinikku võib ilmaruumis rohkesti leiduda
Toimetas Priit EnnetAstronoomid on avastanud kaugelt kosmosest märke kummalistest kerakujulistest molekulidest, mille sarnaseid leiti ka Maa peal esimest korda alles 25 aastat tagasi. Tegemist on 60 süsiniku aatomist koosnevate pisikeste kerakestega, mil nimeks fullereenid ja mida kaks astronoomide rühma on nüüd teineteisest sõltumatult avastanud esmakordselt ka väljaspoolt meie oma galaktikat, Linnuteed. Molekulid avastati kahest tolmu ja gaasi pilvest. Üks pilv paikneb Suure Magalhaesi pilve nimelises galaktikas ühe tähe ümber, teine aga tähtedevahelises ruumis. Fullereenid, nii nagu igasugused molekulid, jätavad sellistest pilvedest läbi kumavasse tähevalgusesse oma iseloomuliku jälje. Selle jälje põhjal nad siis avastatigi. Üks astronoomide rühm, kes kaugelt kosmosest fullereene avastas, tegutseb Hispaanias, teine Ameerika Ühendriikides. Nende avastuste põhjal võib üsna kindlalt eeldada, et fullereene leidubki maailmaruumis rohkesti. Varem on neid leitud ka meteoriitidest. Fullereenid on väga stabiilsed molekulid. Mõned teadlased oletavad, et nende sisemuses võiksid mööda maailmaruumi levida mõned orgaanilise aine molekulid. Võib-olla sai elu Maal alguse just mõnede niisuguste keerukate molekulide kaasabil, mis olid tekkinud kusagil kaugel maailmaruumis ja pisikeste süsinikukerade sisemuses ohutult hiigelsuuri kosmilisi vahemaid läbinult noorele Maakerale kandunud. Vaata veel: Buckyballs abound in space (New Scientist)
