Vaba interneti hallutsinatsiooni lõpp
Jonathan Zittrain teenib elatist uue maailma poolel Harvardi ja vana Euroopa poolel Oxfordi Ülikooli professorina. Teda peetakse hinnatud eksperdiks interneti arengu teemadel. Zittrain nimetas hiljuti senist interneti kollektiivseks hallutsinatsiooniks – idealistlikuks pettekujutelmaks, mis on peagi otsa saamas. Zittrain osutab interneti sünnile kui mitte jumalast antule, vaid kui unikaalsele juhusele, asjaolude kogemata kokkulangemisele, tänu millele tekkis ootamatult globaalne, kõiki igal ajal ühendav võrgustik. Nüüd oleme aga jõudnud arenguetappi, kus see igavesti demokraatlik, kõiki ühendav fenomen on muutumas illusiooniks. Ning mis eriti üllatav, enamik inimesi ei pane seda tähele.Kui küsida, kumb kahest isikust on internetile ohtlikum – kas kõigile monopoolselt Windowsi pealesurunud Bill Gates või kasutajasõbralike toodete poolest tuntud Apple'i peadirektor Steve Jobs? Tõenäoliselt on Billiga aastaid lapsi hirmutatud ja täna osutab see sama põlvkond süüdistavalt tema prillidega pildi peale. Zittraini arvates on Steve Jobs siiski palju ohtlikum mees. Mõtelge – viimase 30 aasta jooksul pole personaalarvuti rakenduste ja sealhulgas Windowsi puhul olnud ühtegi avalikku rakenduste sobivust ettekirjutavat autoriteeti. Küsige, kes kontrollib Apple'i popi telefoni kasutusreegleid? Kes kontrollib, mida saab lõppkasutaja selle interneti vahendava telefoniga teha? Vastuseks on Steve Jobs ja praktiliselt mitte ükski programmeerija kogu planeedil ilma Jobsi nõuolekuta.Zittrain hoiatab internetisõpru ka Facebooki suletud maailma eest. Lisaks sobib interneti ohustajate nimekirja ka üha rohkem enda kaudu netiteenuseid pakkuv Google ja aina olulisema interneti kasutajaskonna moodustavad ju ka online-ühendusega mängukonsoolid, mille kasutajaskonda juhitakse mõnest korporatiivsest peakorterist. Tõenäoliselt hakkate nüüd isegi tajuma, et internet ei ole enam vaba, kõiki igal ajal ühendav keskkond. Internet on üha enam teatud reeglite järgi käituv suletud süsteem. Too omaaegne jutt kontrollile allumatust ja demokraatlikust nähtusest on olnud illusioon.Uues, arenenud internetis levivad viirused ja rämpspost ning identiteedivargused. Avalikkus ootab meelsasti paremini kaitstud rakendusi, ise märkamata, et samal ajal suruvad vanale heale internetimärale rakmed ümber pea. Interneti sulgumisest räägib ka Google'i värske nn läbipaistvuse raport, millest joonistub välja lõppkasutajate huvisid esindavate poliitikute otsuste viljadena interneti tsenseerimise trend. Siin ei saa süüdistada Iraani või Hiinat, sest tsenseerimise surve kasvab kõikjal maailmas, kaasa arvatud Austraalias, Saksamaal ja kasvõi USAs. Google tunnistab, et USA ametkonnad on viimase poole aasta jooksul küsinud neilt 4287 korda andmeid mõne kasutaja kohta ja nõudnud 128 korral otsingutulemustest info kõrvaldamist. Google on enam kui 80% kordadest need nõuded ka täitnud. Kuigi ettevõte ei räägi midagi teiste riikide nõudmiste kohta, pole põhjust arvata, et trend võiks erineda. Google'i poliitika analüüsija Dorothy Chou sõnade järgi on viimase paari aasta jooksul oluliselt suurenenud oht interneti vabadusele.Sama trendi kinnituseks sobib kas või Euroopa parlamendis ilma pikema ettevalmistusaja ja seetõttu ka protestimisvõimaluseta  vastuvõetud nn Marielle Gallo raport, mille eesmärgiks on startida järjekordsele katsele ulatada Euroopas internetiülene võim meelelahutustööstuse ning internetiteenuse pakkujate kätte. Gallo raportit peetakse otseseks interneti tsensuuri ja jälitamise sätestamise vahendiks. Keda taoline interneti sulgumine paneb muretsema, võiks pärida mida teevad selles küsimuses Eestist pärit saadikud, eriti need kes on koondunud liberaalide fraktsiooni. 
