Igas neljandas planeedisüsteemis võib peituda Maa suurune planeet
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa California ülikooli astronoomide juhitud töörühma uurimuse kohaselt peaks statistilise järelduste alusel tiirlema iga neljanda Päikese-sarnase tähe ümber tõenäoliselt Maa-sarnane planeet.  Mitte keegi ei ole neid veel näinud. Grupp astronoome usub aga nüüd, et tegelikult on juba ainuüksi  Linnutee galaktikas  neid kümneid miljoneid – Maale sarnase massiga ning suurusega eksoplaneete, millest osa võivad statistiliselt asuda ka Kuldkihara vööndis st. ematähest täpselt õigel kaugusel, et seal leiduks vedelas olekus vett.  Andrew Howardi ning Geoffrey Marcy järgivad hinnangu andmisel lihtsat loogikat, et potentsiaalselt avastatavaid eksoplaneete on uuritavates planeedisüsteemides tunduvalt rohkem kui gaasihiiglasi. Astronoomid kasutasid selle kinnitamiseks Hawaiil asuvat Kecki teleskoopi, et mõõta iga tähe radiaalkiiruses esinevaid muutusi, mida tekitavad selle ümber tiirlevate planeetide gravitatsiooniväljad.  Oma uurimustöö vältel jälgisid nad viie aasta jooksul  Maast kuni 80 valgusaasta kaugusel asuvat 166 Päikese-sarnast G -ja K-klassi tähte. Vaatluste käigus kinnitasid nad 22 tähe ümber 33 planeedi olemasolu, mis tiirlevad oma ematähest kuni 0.25 astronoomilise ühiku kaugusel. Praegused vaatlusmeetodid võimaldavad leida vaid planeete, mille orbiit on ematähele lähemal kui Merkuur Päikesele ning sedagi vaid Jupiteri-sarnaste gaasihiiglaste puhul.  Pärast sooritatud mõõtmiste statistilist ühtlustamist jõudsid nad järeldusele, et 1,6% planeedisüsteemides leidub tõenäoliselt Jupiteri-tüüpi planeet ning 12% süsteemides „Super-Maa“ ehk Maast 3-10 korda massiivsem planeet. Massiivsemate planeedi oletatava arvu alusel väidab töörühm, et Maa-sarnase massiga planeedi olemasolu on tõenäoline 23 % planeedisüsteemides. „Me teame, et ekstrapolatsioon võib ohtlik olla, kuid kui see põhineb suurepärastel algandmetel, ei näe ma põhjust, miks see kehtida ei võiks,“ lausus Howard veendunult.  „Me arvame, et tegu on eksoplaneetide otsijate jaoks väga paljulubavate hinnangutega, mille õigsusesse me ka siiralt usume,“ kinnitas Marcy. Samas lisas ta, et kuna tulemused ei põhine täielikult otsestel mõõtmistulemustel, võib nendes veel kitsaskohti leiduda. Uurimus avaldati vaid mõned nädalad pärast Steven Vogti ja Paul Butleri järeldust, et nad on leidnud  Maale suhteliselt lähedal oleva tähe ümber tiirlemas Kuldkihara vööndis asuva planeedi.  Kuigi planeedisüsteemi Gliese 581'd ülitäpse HARPS'i spektrograafiga uurinud Šveitsi töörühm on tulemuse kahtluse alla seadnud, julgevad vähesed arvata, et lähiaastatel ei avastata teisi Maa-suuruseid ning -sarnaseid planeete. Osa neist võivad statistiliselt ka elu arenemiseks sobilikus piirkonnas tiirelda.  Marcy ning Howard ootavad oma uurimusele kinnitust Maale sarnase suurusega planeetide otsimisele keskendunud Kepleri satelliidi jaanuaris ilmuvast vaheraportist. Eelmise Kepleri töörühma poolt avaldatud uurimuses kirjeldatakse 350 planeedikandidaadi leidmist. „Kepleri Jupiteri-klassi planeedikandidaatide seas on tõenäoliselt päris planeete 20%. Väiksemate objektide puhul on see suhe ilmselt parem,“ märkis Andrew Collier Cameron, SuperWASP'i eksoplaneetide otsimise programmi töörühma liige.  Lisaks sellele rõhutavad uued vaatlused, et praegused planeedite moodustumise ning migratsiooni mudelid ei ole täielikud. Veel mõni aasta tagasi ilmunud teadutööde kohaselt oleks oma ematähele äärmiselt lähedal tiirlevad planeedid aja jooksul pidanud selle gravitatsiooni tõttu tähele kukkuma. Seega kuni 50 päevase tiirlemisperioodiga planeete ei tohiks üleüldse olemas olla. „Reaalsuses on aga just see piirkond, kust me valdava enamiku planeetidest oleme leidnud,“ tõdes Howard.  „Täpsemate andmete põhjal saame teha ka reaalsusele lähedasemaid ennustusi... uued simulatsioonid annavad meile märku, et leidub mingisugune mehhanism, mis kuumi Jupitere hävitab!“ lisas töörühma liige Shigaru Ida. Tänu sellele leidub planeedisüsteemides ka rohkem Super-Maa tüüpi planeete. Tema poolt eelnevalt ennustatud 'planeedikõrb' on siiski Howardi tulemustega kooskõlas, kui see paikneb ematähele viis korda lähemal.  Astronoomid on aga kõik ühel nõul, et eksoplaneete uurivate teadlaste jaoks on praegu huvitavad ajad. „Me teame, et Aristoteles mõtiskles kord kohvikus ouzo't juues, kas universumis on teisi Maa-sarnaseid planeete. Me oleme sellele küsimusele vastamisele järjest lähemal,“ naljatles Marcy.  Töörühma uurimus ilmus 29. oktoobril ajakirjas Science . 
