Mario Kadastik: Füüsikud teevad põrgutiga juba teadusavastusi
Toimetas Priit EnnetLoodus on olnud põrguti-teadlaste vastu sõbralik, leiab füüsik Mario Kadastik, kes osaleb Genfi lähedal käima pandud Suure Hadronite Põrgutiga tehtavas uurimistöös. Intervjuus kirjeldab ta märkimisväärset avastust, milleni järjest kasvavat andmehulka analüüsides on jõutud.   <player>Kas Suure Hadronite Põrgutiga on praegu juba ka avastusi tehtud?On. Esimene avastus tuleb just sellest CMSi eksperimendist, kus ma ka osalen. Nimelt kui kaks prootonit põrkavad, siis võib põrkest välja tulla erisugune arv osakesi. See on lihtsalt statistika, mis ei pea kohe olema uue füüsika nähtus. Eksperimendis on mõõdetud sündmusi, kus tekib alla saja osakese, ja sündmusi, kus tekib üle saja osakese. Ja uuritud on osakeste omavahelisi korrelatsioone: kas nad eelistavad näiteks liikuda ühes suunas või ühes tasandis. Varem on tehtud põrkeid raskete aatomitega ja on avastatud korrelatsioonid, et raskete aatomite põrgetes tekkivad osakesed kipuvad tahtma ühes tasapinnas liikuda. Avastus, mille CMSi eksperiment tegi, on see, et nähtus esineb ka prooton-prooton-põrgete korral. Kui ühes sündmuses tekib osakesi piisavalt palju – praegu on see piir pandud 110 osakese juurde –, siis tundub, et esineb teatav korrelatsioon osakeste vahel. Millegipärast nad eelistavad liikuda ühes suunas. Selline korrelatsioon on selgelt uus fenomen. Enne ei teatud, et see ka prooton-prooton-põrgetel eksisteerib.See lähendab siis prootoneid mingis mõttes rasketele aatomitele?Jah, tundub, et see lisaenergia, mis prootonitel on, viib kuidagi need fenomenid on omavahel kooskõlla. Ei ole veel selget teoreetilist seletust, millest see täpselt tuleb. Aga hüpoteese on. Lihtsalt energia ruumkontsentratsioon on piisavalt kõrge, et  osakestel tekivad mingid omavahelised korrelatsioonid – osakestel on justkui mingi omavaheline kokkulepe, et nad liiguvad ühes tasandis. Eks igasuguseid huvitavaid fenomene on veel jälgitud, aga kõik need vajavad alles kontrollimist ja uurimist. Kindlasti on huvitavaid statistilisi fluktuatsioone, kus sündmus, mida oodati 50 korda hiljem statistika järgi, tuli nüüd. Aga üksiksündmusega võibki nii juhtuda. Seda on osakestefüüsikas ennegi märgatud, et aeg-ajalt võib loodus olla väga sõbralik. Ja sündmus, mida ootasid järgmise aasta suveks, toimub sel aastal. See on natuke nagu täringumäng. Just. Kui täringuid viskad, võib mõnikord juhtuda, et tuleb kuus korda järjest kuus. Ikka juhtub.
