Kiviaja eurooplased jahvatasid jahu – hundinuiast ja sõnajalajuurest
Toimetas Priit EnnetÜrgaja inimesed ei söönudki ehk nii palju liha kui seni arvatud. Vähemalt ühe värske teadusuuringu põhjal võib oletada, et nad hammustasid liha kõrvale ka saia. Mitte küll päris meie mõistes saia, sest seda ei valmistatud mitte nisujahust, vaid näiteks hundinuia- või sõnajalajuurejahust. Itaalia teadlased on analüüsinud 30 tuhande aasta eest kasutatud kivitööriistade kulumisjälgi ja avastanud, et neid kive kasutati arvatavasti taimeosade jahvatamiseks. Anna Revedin Firenzes asuvast Itaalia Eelajaloo ja Varase Ajaloo Instituudist ja ta kolleegid on avastanud Itaaliast, Venemaalt ja Tšehhi Vabariigist pärit kividelt ka taimse materjali osakesi. Nad väidavad, et kive kasutati uhmrite ja nuiadena. Kui nii, siis tundub küll, et juba vanemal kiviajal oskasid Euroopas elanud inimesed jahu teha. Aga see tähendab, et nad valdasid üsna keerukaid söögitegemise oskusi. Jahutoitude valmistamiseks tuleb kõigepealt taimi korjata, siis kuivatada ja peeneks jahvatada ning lõpuks ka küpsetada. Revedin arvab, et jahu kasutuselevõtt aitas ürgaja küttidel-korilastel paremini kliima kõikumisi üle elada. Seni levinud arusaam, et vanemal kiviajal toituti peamiselt lihast, tuleneb Revedini arvates sellest, et üliagarad arheoloogid on oma hinnalised leiud liiga puhtaks pesnud ja neilt ürgse taimse olluse maha uhtunud. Ja tema sõnul ei ole varem keegi kiviaegsetelt tööriistadelt taimset materjali nii väga otsinudki. Vaata veel: Stone Age humans liked their burgers in a bun (New Scientist)
