Peterburi teadlased: neandertallased võis minema pühkida vulkanism
Toimetas Mart ZirnaskPõhja-Kaukaasiast kogutud vulkaanilise tuha analüüside põhjal võis ootamatult "kadunud" neandertallased endaga viia 40 000 aasta tagune laiaulatuslik vulkaaniline tegevus. Tol ajal juba Euraasiat asustanud kaasaegsel inimesel õnnestus aga vulkaanipursete vahetuid tagajärgi vältida soodsa geograafilise asukoha tõttu, pakuvad Peterburi teadlased.Hüpoteesi aluseks on hiljutised väljakaevamised Mezmaiskaja koopas Põhja-Kaukaasias – piirkonnas, mis varem muuhulgas pakkunud uurijatele neandertallaste matmispaiga ning osalise luustiku. Nüüd aga tehti kindlaks kaks kihti vulkaanilist tuhka, mis näikse osundavat laiaulatuslikule vulkaanilisele tegevusele neil aladel umbes 40 000 aasta eest. Ning: "See katastroof mitte ainult ei hävitanud drastiliselt neandertallaste positsiooni ökosüsteemis, vaid põhjustas ka nende populatsiooni massilist vähenemist," kirjutavad Peterburi sõltumatu eelajaloo laboratooriumi (Автономной некоммерческой организации "Лаборатория доистории") teadlased ajakirja Current Anthropology oktoobrinumbris.Märke neandertallastest – luid, kivist tööriistu ning nende jahiloomade jäänuseid – leiti seejuures üksnes sügavamal paiknenud tuhakihi alt, aga mitte pealt. Just selle pinnalt pakuvad uurimisrühma juhid Ljubov Golovanova ja Vladimir Dornitšev, et ilmselt pühkis teine purseteseeria endaga ka neandertali inimesed.Tuhakihtide asetus langeb seejuures kokku umbes 40 000 aasta taguste plahvatuslike vulkaanipursetega Itaalias Napoli provintsis. On oletatud, et samal ajal toimus väiksemaid purskeid ka Kaukaasias – ning nende tuhapilved hägustasid mõneks ajaks päikese, tekitades nn vulkaanilise talve. See omakorda laastas piirkonna ökosüsteeme, "tuues ilmselt tagajärjeks inimlaste ja saakloomade massilise huku ning toidualade tõsised muutused", kirjutavad uurijad. Ootamatut kliimamuutust kinnitavat seejuures ka võetud tuhaproovid: ümbritsevate kihtidega võrreldes ilmnes neis tublisti kesisem õietolmu kontsentratsioon, mis on märk nihkest jahedamate ja kuivemate olude suunas.Siiski, 40 000 aasta eest oli Euraasiasse rännanud ka homo sapiensi kogukondi. Ent nende populatsioonil õnnestus massiivsete pursete vahetuid tagajärgi "suuresti vältida", pakuvad uurijad – ja seda geograafilistel põhjustel, kuna esmalt asustati Lääne-Euraasia lõunaosa. Hiljem aga – pärast neandertallaste hävimist – võisid nad rahumeeli asuda tühjaks jäänud Põhja-Euroopat koloniseerima.Viimastel aastatel kõlapinda kogunud uurimuste foonil ei kipu teadlased neandertallaste "kadumist" siiski ühe konkreetse põhjuse arvele kirjutama. Samuti tegutsesid neandertali ja kaasaegne inimene enamlevinud teooria järgi siiski Euroopas kümmekond tuhat aastat kõrvuti. Ka Peterburi uurijad rõhutavad, et nende hüpoteesi kinnitamine nõuaks veel tublisti geoloogilisi analüüse Euraasia teistest piirkondadest; sellegipoolest aga võiks Mezmaiskaja koopa leiud pakkuda "olulisi toetavaid tõendeid" neandertali inimese "vulkaanilise väljasuremise" teooriale.Segadus neandertallaste ümber■ Peterburi teadlaste hüpoteesidele kontrastiks on Euroopast viimastel aastatel siiski leitud märke ka neandertallaste kuni 24 000 aasta tagusest tegutsemisest. Seejärel võis nad endaga viia nn Heinrichi sündmus – lühike väga külm ja kuiv ajavahemik, millele muuhulgas ei pidanud vastu loomad, keda nood jässakad inimlased küttisid.■ Teisalt: kliima- ja arheoloogilisi sündmusi on mõõtmismeetodite tõttu keeruline ühele ajaskaalale panna – mistõttu eksisteerib ka apelleeriv teooria, mille järgi neandertallased võisid külmad ajad siiski üle elada.■ Säärase mõtte välja käinud Leedsi ülikooli professor Chronis Tzedakis on aga rõhutanud, et see ei vähenda karmide ilmastikuolude võimalikku rolli. Ehk: ilmselt "kadusid" neandertallased siiski paljude tegurite koosmõjuna – võib-olla eri paigus eri põhjustel, ja muuhulgas seetõttu, et külmal, "piiratud ressurssidega" ajal ei suudetud konkureerida nupukama kaasaegse inimesega.■ Sel kevadel ajakirjas Science avaldatud põhjapaneva uurimuse järgi on neandertallasel ja kaasaegsel euraaslastel kuni 4% ühist geneetilist materjali. Nii segunesid need kaks liiki ilmselt senioletatust rohkem – ning pigem Aafrikas ja Euraasias kui kitsalt Euroopa aladel, nagu arvati varem.Loe veel:Significance of Ecological Factors in the Middle to Upper Paleolithic Transition (Current Anthropology, oktoober 2010)Did climate kill off the Neanderthals? (BBC, veebruar 2009)
