Süsinikdioksiid kontrollib Maa atmosfääri
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa  NASA Goddardi Kosmoseuuringute Keskuse uurimus täpsustab peamiste kasvuhoonegaaside suhtelisest osalust kasvuhooneefekti tekitamises.   Teadlased on juba kaua aega teadnud, et teatud Maa atmosfääri soojust neelavad komponendid nagu pilved, veeaur ning mõningad teised gaasid takistavad planeedi muutumist hiiglaslikuks jääpalliks. Vaatamata sellele on nende suhtelised panused kasvuhooneefekti tekitamises olnud viimaste kümnendite jooksul koostatud eri kliimamudelite põhjal üpris erinevad.  „Praegu saada olev kirjandus on üpris segadusse ajav. Kui sa küsiksid erinevate kliimateadlaste käest, kui palju siis ikkagi süsihappegaas kasvuhooneefekti tekitab, siis saaksid sa igasuguseid vastuseid,“ tõdes uurimuse peaautor Gavin Schmidt ERR-le. Uurimusega loodavad töö autorid aga ühes kliimateaduse põhilises küsimuses selgust luua.   Nende poolt koostatud arvutisimulatsioonide põhjal järeldub, et ligikaudu 50 % kasvuhooneefektist on põhjustatud veeaurust. Sellele järgnesid 25 protsendiga pilved, millede osalus Maa soojendamises ei ole täielikult ühemõtteline. Atmosfääri ülaosas asuvad õhukesed pilved lukustavad soojust atmosfääri, mil madalamal paiknevate ning paksemate pilvede tõttu peegeldub päikesekiirgus tagasi kosmosesse.    Maailmas ilmselt kõige rohkem tähelepanu pälviv CO2 tekitab 19% kasvuhooneefektist. Samas ei tuleks selle osalust alahinnata. Oma töö ühes mudelis suurendasid teadlased süsinikdioksiidi kontsentratsiooni kahekordselt. Selle tulemusena kasvas süsihappegaasi osalus globaalses soojenemises võrdeliselt, kuid selle kaudne mõju oli tunduvalt suurem.  „Selgus, et CO2 hulga kahekordistamine kasvatab selle tõttu toimuvat soojenemist viiekordselt – lisaneeldumist võimendavad veeaur ning pilved,“ selgitas Schmidt. Kui lisatud süsihappegaas planeedi pinnatemperatuuri tõstab, muutub õhk niiskemaks ning selles on rohkem veeauru. See omakorda  põhjustab ise planeedi soojenemist ning võimendab sellega CO2 efekti.  Teised kasvuhoonegaasid nagu osoon, metaan, tahm ja muud aerosooli osakesed mängivad seega üpris väikest rolli. „Kuigi nende osatähtsus on väike, ei tohiks neid päriselt ignoreerida. Asjaolud võivad kiirelt muutuda,“ hoiatab Schmidt. Nii või teisiti erinevad Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPCC) neljanda kliimaraporti alusel koostatud simulatsioonid järsult selle esimesest raportist, mille kohaselt põhjustab kasvuhooneefekti 98% ulatuses veeaur.   „Ma rõhutaksin siiski, et meie töö ei tähenda, et eelnevate uurimuste tulemused oleksid kuidagi valed. Toona kasutatud mudelid olid lihtsalt ebatäielikud, mis on kliimasüsteemide keerulisust arvestades ka täielikult mõistetav,“ ütles Schmidt.  Töörühma uurimus ilmub ajakirjas  Journal of Geophysical Research.  Loe lisaks: Töörühma artikli mustand  
