Avastati teadaoleva universumi raskeim galaktikaparv
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa  Rahvusvaheline töörühm kinnitas oma ajakirjas Astrophysical Journal ilmuvas uurimuses, et on leidnud seni teada olevalt massiivseima galaktikaparve.   Hoolimata oma tohutust massist oli galaktikaparv seni astronoomide eest peidetuks jäänud kuni viimased hakkasid otsima kosmilises taustakiirguses esinevaid moonutusi. Ligikaudu 13,7 miljardit aastat teel olnud universumi vanim valgus tekkis, kui ioonid ja elektronid pärast Suurt Pauku esimesi aatomeid moodustasid. Kui see aga massiivseid galaktikaparvi läbib, häirivad selle teekonda Sunyaev-Zel'dovich'i efekti läbi kõrge energiaga elektronid.   „Selle efekti ära kasutamine on osutunud äärmiselt viljakaks, kuna on üpris universaalne ning selle abil on võimalik avastada igas suuruses galaktikaparvi,“ ütles artikli üks autoritest Mark Brodwin ERR-le. Amundsen-Scott'i polaarjaamas asuva teleskoobi abiga ongi töörühm leidnud lisaks avastatud massiivseimale galaktikaparvele veel mitmeid teisi.   Pärast SPT abil SPT-CL J0546-5345 olemasolust aimu saamist sooritas töörühm järgnevaid vaatlusi veel Spitzeri kosmoseteleskoobi infrapunakaameraga, et leida parves asuvate galaktikate asukohad. Tšiilis asuvate Magellani teleskoope kasutades tehti pärast seda kindlaks nende liikumiskiirused. Viimase alusel saabki väita, et tegu on raskeima galaktikaparvega, mis kunagi avastatud, kaaludes ligikaudu 800 miljardit Päikese massi.  Tasub märkida, et leid on alles esimene juba millimeeter-lainete piirkonnas läbikammitud 200 ruutkraadist lõunataevast. Kokku planeeritakse Lõunapooluse Teleskoopi (STP) kasutades uurida 2500 ruutkraadi jagu taevalaotust.  Seega on üpris tõenäoline, et tegu ei ole universumi raskeima galaktikaparvega. „Ma olen kindel, et tegu on alles esimesega paljudest, mis me SPT abil leiame," arvas Brodwin. Veelgi massiivsemaid galaktikaparvi tasub otsida universumi kaugemast minevikust, mil universum oli kompaktsem ja väiksem. Gravitatsioonil oli siis suurem mõju ning seega ka galaktikaparvede tekkimine oli hõlbustatud.  Oma vanuse tõttu võimaldab avastatud galaktikaparv valgust heita kosmilisele ajastule, mil gravitatsioon võidutses tumeenergia üle. Tänapäeva kosmoloogia üheks alustalaks oleva teoreetiliselt ennustatava komponendi, mis moodustab universumist ligikaudu 73%, kuid mille olemuse kohta mingeid andmeid ei ole. On vaid teada, et tumeenergia põhjustab universumi järjest kiirenevat paisumist.  Brodwin ise seab SPT-le suuri ootusi ning loodab, et selle abiga on võimalik tumeenergia küsimusse selgust tuua: "Kui me teame, millised tingimused valitsesid varases universumis, siis saame ka tänapäeva kosmoloogilia põhialuse lambda-CDM universumi parameetreid reaalsusele lähedasemaks muuta." Siiski jääb tema arvates alati võimalus, et uued avastused võivad tumeenergia kontseptsiooni täielikult peapeale pöörata.  Lisaks tumeenergiale loodetakse SPT-d kasutades paremini mõista ka galaktikaparvedes leiduva kuuma gaasi arengut ning kaugete galaktikate avastamine, kus toimub aktiivne tähtede tekkimine.    Loe lisaks: Intervjuu uurimuse kaasautori Tom Crawfordiga Harvard-Smithsoniani Astrofüüsika keskus: „The Ghosts of the Future.“ Töörühma artikkel arXiv-is  
