Eesti on marutaudist priiks saamas
13. oktoobril lõppes sügisene metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine. Vaktsiini külvati väikelennukitelt kogu Eesti territooriumil. Suure tõenäosusega on tegu viimase vaktsineerimisega, mida viiakse läbi kogu Eesti pinnal. Järgmisest aastast külvatakse vaktsiini kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, vaid marutaudi nakatunud naaberriikidega piirnevatel aladel, takistamaks nakkuse taaslevikut  Eestisse.Selleks, et vaktsiinisöötade tarbimist ning seeläbi vaktsineerimise efektiivsust kontrollida, kütitakse peale vaktsineerimise lõppu rebaseid ja kährikuid, et hinnata, kas loom on vaktsiini söönud. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.Vaktsineerimisprogramm on olnud edukas: märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudi nakatunud loomade arv. 2008 a. märtsikuust kuni senini on leitud marutaudi kolmel rebasel;  juhtumid leidsid aset 2009 a. suvekuudel Põlva-ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses. 2009. aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini oli söönud 88% sihtgrupi loomadest.Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2008 aasta kevadel diagnoositi haigust kolmel loomal - ühel lambal Raplamaal ning rebasel ja koeral Harjumaal. 2007 aastal leiti marutaudi neljal loomal. Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet
