Taimed tulid maismaale varem kui arvatud
Toimetas Priit EnnetArgentinast leitud taimespoorifossiile uurinud teadlaste sõnul tuleb taimede maa peale tuleku daatum nihutada vähemalt 10 miljonit aastat kaugemale minevikku. Nad kirjutavad ajakirjas New Phytologist, et juba 472 miljoni aasta eest olid maismaataimed saavutanud märkimisväärse liigirikkuse. Need taimed olid väga lihtsa ehitusega, neil polnud vart ega juuri. Nad kuulusid helviksammaltaimede hõimkonda, mis on Maakeral säilinud seniajani. Avastuse tegi rühm teadlasi eesotsas Claudia Rubinsteiniga Argentina Lume, Jää ja Keskkonnauuringute Instituudi paleontoloogia osakonnast, kui nad uurisid Argentina loodeosast kogutud settekivimeid. Kivimeid tugevas happes lahustades tuligi päevavalgele mitut liiki helviksammalde fossiilistunud spoore. Teadlaste sõnul võib need liigid jaotada ka viide eri perekonda. Selline mitmekesisus näitab, et selleks ajaks, millest need fossiilid pärinevad, siis umbes ajajärgust 473–471 miljonit aastat tagasi, olid taimed juba mõnda aega maismaal elanud. Vanimad seni teada olnud helviksammalde spoorifossiilid on pärit kümmekond miljonit aastat hilisemast ajast ja leitud praegusest Tšehhi Vabariigist ja Saudi Araabiast. Värske avastus tuli ka teadlastele enestele suure üllatusena. Avastus viib mõttele, et taimed võisid maismaa vallutamist alustada kunagisest Gondwana hiidmandrist, mille osa praegune Lõuna-Ameerika oli. Vaata veel: Fossils of earliest land plants discovered in Argentina (New Scientist)
