Saturni kuu ebasümmeetria pakub elu tekkimiseks stabiilseid tingimusi
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa  NASA Cassini kosmosesondi poolt läbi viidud vaatlused viitavad võimalusele, et Enceladust katva jääkihi all leiduvad ookeanid on püsivalt vedelas olekus.  Saturni üks jäistest kuudest Enceladus ei tundu just eriti perspektiivikas koht, kust maavälist elu otsida. Tavaloogika kohaselt oleks see pidanud juba miljardeid aastaid tagasi läbi külmuma, kuna asub Päikesesüsteemi keskmest liiga kaugel, et sellel saaksid vedelad veekogud olla. Vesi on aga teadupärast meile tuntud eluvormide üks põhikomponente.   Mõnedel teistel taevakehadel nagu Marsil või Jupiteri kuul Europal tundub vaatluste kohaselt vedelat vett siiski nende pinnakihi all olevat. Samas on aga ka nende diameetrid vastavalt ligikaudu 6800 ja 3200 kilomeetrit. Seevastu Enceladuse 800 km-ne läbimõõt ei ole piisav, et selle tuumas toimuvad reaktsioonid suudaksid planeedikaaslast soojana hoida. Arvati, et temperatuuridel, mis küündivad ligi 200 ºC alla nulli, ei saa seal midagi muud peale jää leiduda.   NASA Cassini-nimeline sond tõestas 2005. aastal aga midagi muud – kuu lõunapoolusel olevatest pragudest pinnale purskunud veest oli moodustunud hiiglaslik paisjärv. See andis alust arvata, et jää all on suurem veereservuaar ning võib-olla isegi globaalse ulatusega soolase veega ookean. Nimelt kiirgub teadlaste hinnangul lõunapoolusel kosmosesse pidevalt umbes 13 miljoni kilovati jagu energiat.   Müstilisena näiva soojuse seletamiseks pakkusid mõned teadlased seejärel, et selleks piisab loodete käigus vabanevast energiast ning kuu tuumas toimuva radioaktiivsete elementide lagunemisest. Enceladus oleks pidanud teooria kohaselt tekkides koosnema pigem tolmust, mis kattus alles hiljem Päikesesüsteemi välisosas tiireldes jääkihiga. Siiski ei ole astronoomid kunagi varem säärast protsessi nii väikeste taevakehade puhul täheldanud – tuumakütuse varu ei ole jätkusuutlikuks energiatootmiseks piisav.   See viis teadlased mõttele, et kuu looded üksi hoiavad Enceladust piisavalt soojana - nimelt on kuu orbiit kergelt elliptilise kujuga. Enceladust tõmmatakse Saturnile lähemal olles suurema jõuga kui planeedist eemal. Selle tulemusena pigistatakse jäist kuud nagu kummipalli, mille käigus muudab see kergelt oma kuju. Gravitatsiooniliste loodeliste mõjude tõttu tekkiv hõõrdumine tekitab Enceladuse sisemuses soojust. Gravitatsiooni põhjustatud looded tekitavad lisaks pingeid, mille tõttu mõningates piirkondades jää praguneb. Sõltuvalt kuu asukohast planeedi suhtes pressitakse lõhed ka uuesti kokku. Lõunapoolusel liiguvad jääpangad seetõttu teineteisest päeva jooksul kuni meetri kaugusele ning nende omavaheline hõõrdumine tekitab omakorda lisasoojust. Vähemalt peaks see teoreetilise raamistiku alusel nii juhtuma.   Selle kontrollimiseks koostas Cassini töörühm kaardid gravitatsiooniliste loodete pingetest ning võrdles seda soojemate piirkondade asukohtadega. Teoreetiliselt oleks pidanud suurimat hõõrdumist kogevate alade ning kuumimate piirkondade asukohad kattuma, kuid midagi siiski ei klappinud. Näiteks ennustatava kõige soojema ala asukoht erines tegelikust ligi 50 kilomeetri võrra.   Töörühma arvates saab vastuolu seletada hüpoteesiga, et Enceladuse pöörlemissagedus ei ole täiesti ühtlane, vaid kõigub libratsiooniks nimetatava nähtuse tõttu kergelt. Cassini vaatluste alusel on välistatud, et pöördenurgas esinevad erinevused on suuremad kui kaks kraadi, ent sellest piisaks, et vaatlusandmed teooriaga sobiksid. Võnkumise põhjuseks peavad astronoomid kuu ebasümmeetrilisust, mille tõttu vabaneb Enceladuse sisemuses ligikaudu viis korda rohkem energiat, kui see ilma libratsioonita võimalik oleks.   Lisaks sellele on Enceladuse elliptiline orbiit, tänu teisele massiivsemale Saturni kaaslasele Dione'ile, stabiilne. Iga Dione'i sooritatud orbiidi kohta jõuab Enceladus kaks korda ümber planeedi tiiru teha ning see venitab regulaarselt viimase orbiiti välja. Enam-vähem muutumatutena püsivaid keskkonna tingimusi on vaja loomulikult selleks, et elul seal võimalus tekkida oleks.  Vaata lisaks: NASA: "Saturn's Icy Moon May Keep Oceans Liquid with Wobble." 
