Varases universumis toimus universaalne soojenemine
 Toimetas: Jaan-Juhan Oidermaa Aktiivsete galaktikate eredad tuumad – kvasarid – põhjustasid 11 miljardi aasta eest universumis üleüldise soojenemise, mis seiskas mõnede kääbusgalaktikate arengu ligikaudu 500 miljoniks aastaks.   Universum oli toona kõike muud kui rahulik paik. Galaktikad põrkusid pidevalt üksteisega ning nende keskel asuvad supermassiivsed mustad augud tõmbasid endasse nii palju gaasi kui said. Osa selle massi gravitatsioonilisest energiast muutus selle käigus energeetiliseks ultraviolettkiirguseks, mis pani galaktikad lõõmama.   Colorado ülikooli astronoomi Michael Shulli töörühm jõudis sellisele järeldusele kasutades hiljuti Hubble'i kosmoseteleskoobile hiljuti lisatud Kosmilise Päritolu Spektrograafi (COS). Selle abil õnnestus neil kindlaks teha ajavahemik 11,7-11,3 miljardit aastat tagasi, kui Suure Paugu käigus tekkinud heeliumi aatomitelt elektronid ionisatsiooniks kutsutava protsessi käigus ära rebiti.   Protsess muutis galaktikatevahelist gaasi kuumemaks ning takistas seega selle gravitatsioonilist kollapsit, mille käigus tekivad tähed. Seetõttu ei saanudki mõningates väiksemates galaktikates tükk aega uued tähed tekkida. Väiksemate massidega galaktikad ei suutnud isegi gaasi enda juures hoida ning see põgenes tagasi galaktikavahelisse ruumi.   „Meil oli üpris üpris hea idee, et see ajavahemik vastab punanihke väärtusele z=3, kuna sellel alal on varem tohutult palju tööd tehtud. Isegi üks mu endine magistritöö tegija tegi oma lõputöö heeliumi reionisatsiooni teoreetilise ennustamise kohta,“ ütles Shulli ERR-le.    Shull kasutas heeliumi neeldumisspektri leidmiseks kvasarilt pärit ultraviolettkiirgust. Kuna kvasarid on äärmiselt energeetilised ning kiirgavad seega äärmiselt palju valgust, võimaldab see varase universumi galaktikatevahelisest gaasist näidiseid võtta.    Esimest kuumalainet koges universum üle 13 miljardi aasta tagasi, kui esimesed massiivsed tähed ioniseerisid külma tähtedevahelist vesinikku. Seda ajavahemikku kutsutakse reionisatsiooniks, kuna vesiniku tuumad olid vahetult pärast Suurt Pauku juba kord ioniseeritud.   Hubble'i abiga leiti aga, et võttis veel kaks miljardit aastat, enne kui universumis tekkisid ultraviolettkiirguse tootjad, mille energia oli piisav, et seda sama heeliumi aatomitega teha. „COS-i, Hubble'i uue UV spektrograafiga õnnestub meil saada ilusaid andmeid 'laigulisest reionisatsioonist' - üksikust ioniseeritud heeliumist, mis on kaotanud ühe oma elektronidest, kuni täielikult ioniseeritud heeliumini. See oli üllatus,“ naeratas Shulli.   Ultraviolettkiirgus tõstis galaktikavahelise heeliumi temperatuuri 10 000 kraadilt ligikaudu 22 000 kraadini Celsiuse järgi. Pärast seda, kui heelium universumis reioniseerus, jahtus galaktikavaheline gaas taas maha ning kääbusgalaktikad said oma loomulikku evolutsiooni jätkata. „Ma olen üpris kindel, et ilma heeliumi reionisatsioonita oleks mõned kääbusgalaktikad kohe kindlasti rohkem tekkinud,“ hüpotiseeris Shulli.   COS-i töörühm planeerib järgmisena sooritada vaatlusi nähtava universumi teise külje suunas, et kontrollida, kas heeliumi reionisatsioon toimus kõikjal universumis ühesuguselt. Loe lisaks:NASA: "Hubble Astronomers Uncover An Overheated Early Universe." 
