Planeedil Gliese 581g valitsevad tingimused võivad olla eluks sobilikud
 Toimetas: Jaan-Juhan Oidermaa  Kecki teleskoobi juures töötav töörühm on avastanud Maast 20 valgusaasta kaugusel asuva planeedi, mille omadused teevad sellest parima Päikesesüsteemi välise koha, kust meile teada olevast universumist elu otsida.    Kui töörühma tulemusi sõltumatult kinnitatakse, oleks Gliese 581g-ks tituleeritud planeet esimene Maa-sarnane planeet, mis asub Kuldtsoonis. Täpselt parajal kaugusel oma ematähest, kus pinnatemperatuur oleks piisav, et vesi saaks seal vedelas olekus olla. Samuti on planeedi mass Maale piisavalt sarnane, et selle raskuskiirendus oleks ligilähedane Maa omale. Seega on üpris tõenäoline, et planeedil on ka oma atmosfäär. Kui see on piisavalt paks, võib see ka planeedi piisavalt soojaks muuta.   Gliese 581 süsteemi on uuritud juba üle 11 aasta ning kokku on selle aja jooksul sooritatud ligikaudu 240 vaatlust. Nende käigus on süsteemis avastatud kokku kuus planeeti, mis tiirlevad kesksele tähele tunduvalt lähemal kui Päikesesüsteemis. Avastatud Kuldtsooni planeedi aasta kestab pelgalt 37 päeva, kuid keskmine temperatuur jääks sellegipoolest ilma kasvuhoone efekti arvestamata vaid -12C ja -31C vahele, kuna täht on punane kääbus ning seega tunduvalt tuhmim kui Päike.   Võrreldes Maaga on planeedil veel üks suur erinevus, nimelt on selle üks külg pidevalt tähe poole suunatud, mistõttu valitsevad öö -ja päeva poolel ekstreemsed temperatuurivahed. Siiski peaks astronoomide uurimuse kohaselt hellitavalt „videviku tsooniks“ kutsuval alal olema ilmastik eluks sobilik. „20 valgusaasta kaugusel ei ole intuitsioonil kohta!“ hüüatas Eugenio Riviera, üks uurimuse autoreid, ERR-le antud intervjuus: „Astrobioloog Manoj Joshi poolt läbi viidud simulatsioonid näitavad, et tegelikult on tingimused võimaliku elu tekkimise jaoks üpris soodsad.“   Siiski on ta kindel, et kui töörühm veel vaatlusi läbi viib, võivad ka planeedi ilmastiku kohta käivad ennustused muutuda. „Oleks kohe täitsa huvitav näha, kas Joshi leiab ka uute andmete korral, et planeedil valitsevad tingimused on endiselt elu tekkimiseks sobivad,“ muigas Riviera. Töörühma edasised plaanid näevad ette süsteemi edasist vaatlemist kinnitamaks, et süsteemis on tõepoolest kuus planeeti ning seejuures nende orbitaalparameetrite täpsustamist.   Samuti loodab töörühm koos teise Šveitsis resideeruva astronoomide grupiga süsteemist veel planeete leida, kuigi üle kümne aasta pikkuse orbitaalperioodiga planeetide vaatlemiseks on praegused planeetide otsimise tehnikad veel liiga ebatäpsed. „Ematähest nii kaugel tiirlevate planeetide poolt eritatav signaal on liiga nõrk ning seda hakkab varjutama keskse tähe enda signaal,“ nentis uurimuse teine kaasautor Steven Vogt. Teiste väiksemate planeetide leidumist süsteemis saab siiski kontrollida arvutisimulatsioonide abil ning tulevikus otseselt vaadelda, kui tähe pöörlemiskiiruse mõõtmise resolutsioon muutub 1 m/s-st täpsemaks.   Elu tekkimiseks vajalike kemikaalide leidumist Gliese 581g atmosfääris saab aga täpsemalt uurima hakata alles eeldatavasti 2014. aastal, kui saadetakse orbiidile infrapunaspektri piirkonnas töötav James Webbi Kosmoseteleskoop. Töörühma liikmed ei ole küll veel päris kindlad, et nad spetsiaalselt süsteemi uurimist paluvad, kuid nad on üpris kindlad, et süsteem on niigi uue observatooriumi jaoks plaanitavate vaatluste nimekirjas. „Kui planeedi atmosfääri poolt kiiratavas spektris avastataks üksteisega väga kiiresti reageerivaid gaase nagu hapnik ja metaan, tähendaks see, et mingisugune protsess nagu näiteks elu tekitab neid pidevalt juurde,“ arvas Vogt.    „Planeet trumpab Maa igal juhul ühe näitaja poolest kindlasti üle. Kui seal tõepoolest elu tekkis või tekib, on sellel lootust koduplaneedil tunduvalt kauem elada,“ märkis Rivera. Kuna Gliese 581 näol on tegemist punase kääbusega, siis põletab see oma tuumakütust aeglasemalt kui meie planeedisüsteemi Päike.  Loe lisaks: Töörühma uurimus arXiv-s    
